Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Kernu mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Kirna in Kirchspiel Haggers, Harrien

Kernu mõis (saksa k Kirna) eraldati iseseisva üksusena 1637. aastal Kohatu mõisast. Keskajal asus samas paigas Kohatu mõisa veskikoht. Mõis on vahetanud väga palju omanikke ning kuulunud erinevatel aegadel paljudele erinevatele suguvõsadele.

Mõisasüdant hakati esinduslikult välja ehitama 18. sajandi lõpul, mil ta kuulus von Tiesenhausenite aadliperekonnale. Tollal valmis mõisas arvatavasti kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone.

1810. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid. Bernhard von Ungern-Sternberg lasi 1810-13 olemasoleva peahoone ehitada ümber suursuguses klassitsistlikus stiilis. Hoone arhitektiks peetakse Helsingi klassitsistliku kesklinna planeerinud Ludwig Engelit. Fassaadi keskosas paikneb nelja joonia sambaga kolmnurkfrontooniga portikus, tagakülje keskosas paikneb neljale ümarsambale toetuv poolrotund. Varem olid hoonel pikad tiibgaleriid, mis lõppesid kahekorruseliste ehitistega nende otstes (kaasajal hävinud, parempoolne galerii osalt kahekorruseliseks ümber ehitatud).

Peahoone oli suunatud fassaadiga maalilise paistiigi poole, milleks on paisutatud mõisa läbiva Vasalemma jõe ülemjooks. Ajalooliselt tekitas see kauneid kaugvaateid tiigilt mõisale ja vastupidi. Kaasajal varjavad neid vaateid suureks kasvanud puud. Tallinn-Pärnu maanteelt viib mõisa pooleteise kilomeetri pikkune tee, mis algselt oli kujundatud alleena. Künkliku maastiku tõttu mõis maanteelt praktiliselt ei paista. Mõisapark paiknes nii peahoone ümbruses kui ka teise pool paisjärve, ulatudes Vasalemma jõe silla juures Pärnu maanteeni.

Mõisa peahoones tegutses aastakümneid hooldekodu, mis sulges oma uksed 2013. aastal. Nüüdseks on mõisahoone eraomanduses ja alustatud on selle restaureerimistöödega, peahoones töötab ka kohvik. Mõisasüdamesse on 20. sajand lisanud mitmeid uusehitisi.

Kõrvalhooneid ei ole mõisas praktiliselt säilinud - need asusid pika reana sissesõidutee ääres. Erandeiks on peahoonest kagus paikneva veskihoone varemed ning eemal Tallinn-Pärnu maantee läheduses asunud magasiait. Viimane on totaalselt ümber ehitatud, sellest on säilinud vaid müürid. Hoone keskosas on näha kolm kinnimüüritud kaarava. Ka praegune bensiinijaama hoone on ümber ehitatud mõisa kõrvalhoonest, mis on küll oma algse välimuse täiesti kaotanud.

Mõisakompleksi kuuluvaks võib lugeda ka selle kohal Tallinn-Pärnu maanteel asuvat kivisilda üle Vasalemma jõe. 1960te aastate teeõgvendused viisid kaasaegse maantee paarssda meetrit lääne poole, mis päästiski nii vana maalilise maanteelõigu kuni Ääsmäeni (Haruteeni) kui ka vana silla. Jõe põhjakaldal asus maantee ääres veel mõisale kuulunud kõrtsihoone, mis on tänaseks aga hävinud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kernu valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee