Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Pruuna mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Tois in Kirchspiel Ampel, Jerwen

Pruuna mõisast (saksa k Tois) on esmateateid 1478. aastast. Tollastelt omanikelt Toysz'idelt sai mõis ka oma saksakeelse nime. Mõisa eestikeelne nimi pärineb muide ta järgmiselt omanikult Brun Drolzhagenilt. 17.-18. sajandil vahetas mõis tihti omanikke - ta on läbi käinud nii von Scheidingite, von Staalide, von Fersenite, von Taubede, von Tollide, von Hastferite kui ka von Scharenbergide kui ka paljude teiste aadliperekondade käest. 1793. aastal müüs Ewald von Scharenberg mõisa von Dellingshausenitele, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Kõrgel sokil asetsev neorenessans-stiilis ühekorruseline peahoone püstitati mõisa 1860ndatel aastatel. Hoone fassaadi ilmestab ta keskosas pilkupüüdev üheksa kaaravaga altaan (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külgrisaliite kroonivad kolmnurkviilud. Tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, ainult et altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent.

Arvukad kõrvalhooned asetsesid enamjaolt peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele. Mõisasüdamesse edelast suundunud tee oli 800 meetri pikkuses kujundatud alleena; viimased 600 meetrit sellest oli sirge sihitee, mis oli suunatud peahoone keskteljele.

Mõis võõrandati ta viimaselt omanikult Carl Eduard von Dellingshausenilt 1919. aastal. Samal aastal kolis peahoonesse kool, mis tegutseb Lehtse põhikooli nime all seal tänini. Hoone vasakpoolsesse otsa on tehtud juurdeehitus. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi reeglina vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud kujul.

Alles on ka mõisa sihitee, kuid see ei ole kasutusel, kuna sihiteel olev raudteeülesõit on kaasajal suletud. Praegune raudteeülesõit (Lehtse-Tapa maantee ülesõit) asub ajaloolisest ülesõidust 350 meetrit lääne pool, kogu mõisasüdame sissesõit käibki kaasajal lääne poolt Lehtse-Tapa teelt.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Ambla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tapa valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee