Saaremaa kagurannikul paiknev Võhksa mõis (saksa k Wexholm) mõis tekkis läänistatud maadest 16. sajandil, kandes tollal nime Kuselecht. Oma praegusse kohta viidi mõisasüda 17. sajandi algul. 1645-1893 kuulus mõis von Pollidele, hiljem kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli ta von Güldenstubbede aadliperekonna valduses. Mõisa viimane omanik oli Williwald von Güldenstubbe.

Mõisa peahoone oli kiviehitis, keskelt kahekorruseline, otsest aga ühekorruseline. Hoone kauneim detail oligi just keskosa - sealset pealeehitust iseloomustab ümaraknaga lame kolmnurkfrontoon ning fassaadil asuvad viis kõrvutist akent.

Hoone sai sellise välimuse arvatavasti 1860-70ndatel aastatel historitsismiperioodil. Tõenäoline on, et ta ehitati tollal ümber ühekorruselisest saaremaalikult lihtsast varasemast hoonest.

Peale Teist maailmasõda ehitati peahoone ümber viljakuivatiks - siis säilis vaid kahekorruseline osa, ühekorruselised otsad aga lammutati. Enam-vähem sellisena, ilma otsteta, on peahoone säilinud ka tänini. Kõrvalhoonetest on suures pargis alles vaid riismed.

Kaasajal on mõis eraomanduses. Võhksa mõisa ümbrust tuntakse kaasajal Kungla nime all.

Saaremaale Valjala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valjala valla territooriumile.