Kurista mõis (saksa k Kurrista) on ümbruskonna üks vanimaid. Ta oli olemas juba 14. sajandil Viljandi lossikomtuuri mõisana (Coristal). Alates 1632. aastast kuulus mõis von Taubedele. 1820. aastal omandas mõisa aga von Samson-Himmelstjernade aadliperekond, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Harald Ottokar von Samson-Himmelstjerna. Von Samson-Himmelstjernade ajal kuulusid kõrvalmõisatena Kurista mõisa alla ka lääne pool paiknevad Kaave ja Kaavere mõisad.

Mõisa peahoone oli üsnagi lühike ja kõrge kahekorruseline ehitis, millel lakatubadena olid ruumid ka kolmandal korrusel. Hoone esimene korrus oli kivist ja teine puidust. Arvatavasti oli hoone ehitatud mitmes järgus: vanem kiviosa arvatavasti 18. sajandi lõpul, ülejäänud osad millalgi 19. sajandil ja arvatavasti ka mitmes osas. Mõisal oli ka suur park ning arvukalt kõrvalhooneid.

Mõisa peahoone põles müürideni paljaks 1970. (teistel andmetel - 1971.) aastal. Säilinud müüre ära kasutades rajati põlemise järel uues hoone, mida hiljem algsest pikemaks ehitati; pikka aega tegutses seal Jõgeva Metsamajand. Metsamajandi ajast päinevad hoone ees kaunid puidust karuskulptuurid. Praegu tegutsevad hoones mitmed metsamajandist välja kasvanud firmad.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, kuigi mitmeti ümber ehitatult. Mainimist väärib hilisbaroksete kujunduselementidega ait peahoone esise kunagise suure auringi servas; samuti maakividest kuivatihoone eemal põllul.

Mõisasüdamest 4 kilomeetrit edelas, Põltsamaa-Laiuse maantee ääres väheldase künka otsas oli mõisaomanike von Samson-Himmelstjernade perekonnakalmistu. Sellest on praeguseks alles vaid teravkaaravadega neogooti stiilis kabeli varemed. Kalmistu ümbrust on paljus lõhkunud hiljem samas paigas asunud kruusakarjäär, kaasajal asub seal krossirada.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Laiuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile.