Kolga
Kolk
Lühidalt
Kolk in Kirchspiel Kusal, Harrien Taani kuningas andis Kolga ümbruse maad 1230tel aastatel Gotlandil (Ojamaal) asuvale Roma kloostrile. Tõenäoliselt üsna pea rajati nende valduse keskusena Kolga mõis (saksa k Kolk ), mida on esmamainitud juba 1298. aastal. Keskaegne mõis oli välja ehitatud kivist linnusena, mida kaitses ümar suurtükitorn. Linnus jäi varemetesse Liivi sõjas ning arvatavasti lammutati uuemate mõisahoonete ehitamisel 17. sajandil. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 1658. aastal läks mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa omandusse. Mõisasüda kuulus von Stenbockidele kuni 1940. aastani, mil mõis natsionaliseeriti. 1642. aastal valmis mõisas esimene kivist peahoone, mis oli arvatavasti ühekorruseline. 1765-68 rekonstrueeriti see suureks kahekorruseliseks barokkhooneks . 1820tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Hoone fassaadile lisati tollal eenduv keskosa ja külgosad, mis kõik olid kolmekorruselised. Keskosa kaunistab kõrge kuue rühmitatud sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, nn. veneetsia aknad. Peahoonele lisati peamiselt 18. sajandil suur hulk kõrvalhooneid, mis kokku moodustasid stiilse ansambli. Peahoonega oli seotud kaks suletud kinnist kompleksi, nn hoovi. Väike suletud hoov jäi peahoone taha; selle moodustasid valitsejamaja, tööliste maja ning kaaristuga ait. Suurem hoov jäi peahoone ette. Selle külgedel asusid tallid ning peahoone vastas paiknes tõllakuur (viimane hävinud). Ajalooliselt Tallinn-Narva maanteelt mõisasüdamesse suunduva tee äärtesse ehitati teisele poole teed kaks väravahoonet. Majandushooned - karjalaudad, tallid jms - paiknesid enamikus peahoonest kirde ja põhja pool. Peahoonest loodes, Loole suunduva tee ääres asus väike sammastega kaunistatud sepikoda. Kaasajal on kogu mõisakompleks eravalduses. Kuna Kolga oli Teise maailmasõja järgselt majandikeskuseks, siis on mõisakompleksist lõuna poole tekkinud 20. sajandi lõpul üsnagi suur maa-asula. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kuusalu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kuusalu valla territooriumile.
Kuusalu kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kusal, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Kahala (Kuusalu, Harju) Kalamäe (Kuusalu, Harju) Anne (Kuusalu, Harju)
Samanimelised mõisad
Kolga (Nõo, Tartu) Kolga (Rõuge, Võru) Kolga (Rõuge, Võru)Ajalugu
Ajalugu
Kolga mõisa on esmakordselt mainitud 1298. aastal, mil see kuulus Gotlandil asunud Roma tsistertslaste kloostrile. Hiljem läks mõis Taani ja seejärel Rootsi krooni valdusse. Keskajal paiknes siin väike suurtükitorniga kindlustatud mõisakompleks.
1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga mõisa oma väejuhile Pontus de la Gardiele. Tema poja Jacob de la Gardie ajal rajati 1630. aastatel Kolgasse suurejooneline kivist loss. 1667. aastal müüs Pontus Fredrik de la Gardie mõisa oma õele Christina Catharina krahvinna Stenbockile. Sellest ajast algas mõisa enam kui kahe ja poole sajandi pikkune seotus Stenbockide suguvõsaga.
1714. aastal anti mõis Peeter I käsul Gustav Otto krahv Douglase käsutusse ning 1724. aastal kinnitati Kolga Peeter I privileegiga Stenbockide pärusomandiks. Järgnevatel põlvkondadel pärandus mõis Stenbockide suguvõsa erinevatele harudele ning kujunes üheks Eestimaa suuremaks ja mõjukamaks mõisakeskuseks.
18. sajandi lõpul ja 19. sajandil kuulus mõis Karl Magnus krahv Stenbockile ning tema järglastele. Just tema pika valitsemisaja jooksul saavutas Kolga mõis oma suurima hiilguse. Mõisa arendati järjepidevalt ning sellest kujunes üks silmapaistvamaid mõisakomplekse Eestis.
Pärast Karl Magnus Reinhold krahv Stenbocki surma 1885. aastal pärandus mõis tema järglastele. 1910. aastal sai omanikuks Michael Emil Pontus krahv Stenbocki vanim poeg Wsewolod krahv Stenbock ning pärast viimase surma läks mõis tema vennale Peter krahv Stenbockile, kes oli tuntud sõjaväelane ja Vene-Jaapani sõja veteran.
1919. aasta maareformiga mõis võõrandati. Stenbockidele jäi alles väike maatükk Tsitre suvemõisa ümbruses, mis püsis nende valduses kuni 1939. aastani.
Nõukogude ajal kuulus Kolga mõisasüda Kirovi kolhoosile. Tänapäeval on mõis eraomanduses ning ühes kõrvalhoones tegutseb Kolga Muuseum.
Mõisakompleks
Kolga mõisa esimene kivist peahoone valmis tõenäoliselt 1640. aastatel. Hilisemate sajandite jooksul ehitati seda korduvalt ümber ja laiendati. Suurimad ümberehitused toimusid tõenäoliselt 18. sajandi teisel poolel, mil kujunes välja suurejooneline barokne mõisakompleks. 19. sajandi alguses lisati hoonele klassitsistlikud sambad ja portikus.
Peahoone eripäraks on kõrged kolmekorruselised risaliidid ning keskne arkaadidele toetuv sammasrõdu, mida kroonib kolmnurkfrontoon Stenbockide vapiga. Peahoone taga paiknenud nelinurkset õue piirasid ait, valitsejamaja ja teenijatemaja. Valitsejamaja nurgal asus rikkaliku puitpitsiga veranda-rõdu.
Auväljakule viivat sissesõiduteed raamivad väravahooned. Peahoone ees paiknevad sümmeetriliselt tall-tõllakuurid. Mõisakompleksi kuulusid veel viinavabrik, karjahooned ning neogooti stiilis otsaviiluga härjatall.
Tänapäeval on mõisakompleks järk-järgult restaureerimisel ning säilitab jätkuvalt oma staatuse ühe Eesti silmapaistvama ajaloolise mõisakompleksina.
