Kose-Uuemõisa
Neuenhof
Lühidalt
Neuenhof in Kirchspiel Kosch, Harrien Harjumaa ühest vanimast mõisast pärinevad esmateated 1340. aastast, mil teda mainiti ladinakeelse nimega Nova Curia . Hiljem juurdus nime saksakeelne variant Neuenhof , mis on tõlgituna jäänud käibele ka Eesti keelde. 15.-16. sajandil kuulus mõis von Taubede perekonnale. Keskaegne mõis oli välja ehitatud kivist vasallilinnuse ehk kindlustatud eluhoonena. Kose-Uuemõisaga on seotud mõningad Liivi sõja sündmused. 1572. aasta septembris otsustasid rootslased Tallinnast Paide linnusele appi saata kaks suurtükki. Jõulupühade ajal tehti suurtükkidega vahepeatus Kose-Uuemõisal. Hiljem ilmusid mõisa ka aadlikest mõisamehed, kes jõid end mõisa joogitagavaradest purju. 11. jaanuaril 1573. aastal ründas Kose-Uuemõisat 5000 mehest koosnev Vene vägi. Alanud lahingus tapeti palju mõisa kaitsjaid ning ülejäänud põgenesid. Vene vägede kätte langenud rootslased ning ka osa talupoegi tapeti ning mõis rüüstati ja purustati. Alates 17. sajandi keskpaigast kuulus Kose-Uuemõisa von Tiesenhausenitele. 1850. aastal siirdus mõis von Uexküllide aadliperekonna valdusse, kelle omandisse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Woldemar von Uexküll. Von Uexküllid püstitasid 1850tel aastatel mõisa praeguseni säilinud peahoone. Neorenessanss-stiilis mõisahoone keskosa ja otsad olid kahekorruselised, neid ühendasid omavahel ühekorruselised vaheosad. Hoonel oli võrdlemisi lamedad katused. Hoone paksude müüridega keskosa on ümber ehitatud keskaegsest vasallilinnusest. Mõisahoones asub kaasajal õpiraskustega laste internaatkool. Hoone vaheosad on ehitatud kahekorruseliseks ning lisatud on ka uuem koolihoone. Mõisahoones paikneb ka kohalik muuseum, tel. 675 1271. Mõisas oli ka hulk kõrvalhooneid, mis paiknesid enamikus peahoonest ida ja kirde pool. Suur osa neist hoonetest on säilinud, kuigi mitmeti ümber ehitatud kujul. Alles on ka sissesõidutee ääres paiknevad graniitobeliskid. Peahoonest ida pool asus suur park. Säilinud on seal asunud kasvuhoone kivist keskosa varemed. Mõisast pool kilomeetrit loodes, Pirita jõe käärus asub mõisaomanike von Uexküllide matusepaik koos 1886. aastal ehitatud neogooti stiilis matusekabeli varemed. Nimetatud kabel on Eesti üks väljapaistvamaid neogooti stiilis väikeehitisi, kus punast tellist täiendavad meistrlikud tahutud paekivist detailid. Kabeli portaali kohal asub von Uexküllide raidportaal. Paljudes allikates on kabeli ehitusajaks märgitud ka 1905. aastat, mis on aga väär. 20. sajandi teisel poolel on mõisasüdamesse ja selle vahetusse ümbrusse püstitatud hulganisti uusehitisi, millega Kose-Uuemõisa on muutunud suureks alevikuks. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.
Kose kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kosch, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Ehitusstiil
Keskaegne kindlustatud mõis
Seotud mõisad
Breinthal (Kose, Harju) Fodde (Kose, Harju) Ikaspalu (Kose, Harju) Kirimäe (Kose, Harju) Leva (Kose, Harju) Saula (Kose, Harju)Ajalugu
Ajalugu
Kose-Uuemõisa (saksa keeles Neuenhof) on üks vanemaid Harjumaa mõisaid, mille kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated juba 1340. aastast. Keskajal paiknes siin vasallilinnus, mille müüride osi võib tõenäoliselt leida ka tänapäevase peahoone keskosast. Mõis sai kannatada Liivi sõja ajal ning 1573. aastal Kose ümbruses toimunud sõjategevust on kirjeldatud ka Russowi kroonikas.
1481. aastal läks mõis Taubede suguvõsa valdusse, kelle kätte jäi see enam kui sajandiks. 1622. aastal müüs Robert von Taube mõisa oma väimehele Johann Rechenbergile. Rechenbergide ja hiljem Tiesenhausenite perekonna valduses kujunes Kose-Uuemõisast ulatuslik mõisakompleks, mille juurde kuulusid ka Aruküla, Aruvalla, Kirimäe ning mitmed teised mõisad.
17. sajandil kuulus mõis järjest mitmele Tiesenhausenite põlvkonnale. 1834. aastal omandas valduse ooberst Friedrich Wilhelm von Straelborn, kellelt see läks 1850. aastal Natalie von Uexkülli omandusse. Uexküllide ajal kujunes Kose-Uuemõisa oma kõige esinduslikumale kujule ning rajati suurem osa tänapäevani säilinud hoonetest.
Pärast Natalie von Uexkülli surma 1911. aastal päris mõisa tema poeg Woldemar von Uexküll. 1919. aasta maareformi käigus mõis võõrandati. Peahoones tegutsesid hiljem kool ning erinevad internaatkoolid. Tänapäeval on mõis erakätes.
Mõisakompleks
Kose-Uuemõisa peahoone on üks silmapaistvamaid historitsistlikke mõisahooneid Eestis. Valdav osa hoonest valmis 19. sajandi keskel Uexküllide ajal. Neorenessanss-stiilis peahoone koosneb kahekorruselisest keskosast ja sellega galeriide kaudu ühendatud tiibhoonetest. Hoone peasissekäiku rõhutas algselt klaasveranda koos rõduga ning fassaadi kaunistas Uexküllide vapp.
Peahoonet ümbritsesid mitmed kõrvalhooned, sealhulgas tõllakuur ja teenijatemajad. Mõisa tagaküljel paikneb tiik, mille vastaskaldal asus dekoratiivne kellatorniga abihoone. Mõisakompleks moodustas tervikliku ja esindusliku ansambli, mida ümbritses avar park.
Mõisa rahula
Umbes kilomeetri kaugusel peahoonest, jõe kaldal pargi sügavuses, asub Uexküllide perekonna matusekabel. Neogooti stiilis kabel rajati 1886. aastal Natalia von Uexkülli eestvedamisel punastest tellistest ja paekivist. Esimesena sängitati kabeli krüpti tema abikaasa Jakob Johann von Uexküll, hiljem ka Natalia von Uexküll ise.
Kabel on üks Kose-Uuemõisa väärtuslikumaid ajaloolisi ehitisi. Vahepeal lagunemisohtu sattunud hoone on tänaseks restaureeritud ning säilinud olulise osana mõisakompleksi pärandist.
