Saare
Saaremois
Lühidalt
Saare mõis eraldati Tarvastu mõisast 18. sajandi lõpul. Mõis on alati olnud riigi omanduses.
18. sajandi teisel poolel tekkis samasse kohta Saare-nimeline kroonu metsandik ja metsaülema asukoht, mis eraldus hiljem Tarvastu mõisast omaette üksuseks.
Mõisa peahoone on hävinud. See oli lihtne ühekordne poolkelpkatusega puithoone. Alles on üksikute maakivist kõrvalhoonete varemed.
Parki mõisal polnud. Peahoone juures oli aed, mis oli piiratud väheste puudega, põhiliselt pärnadega.
Tarvastu kihelkond, Viljandi maakond
Kirschpiel Tarwast, Kreis Fellin Viljandi maakond, Viljandi vald, Kalbuse küla, Saare
Teised nimed
Sarmus
Esmakordselt mainitud
Liik
Riigimõis
Samanimelised mõisad
Saare (Võnnu, Tartu) Saare (Karula, Võru) Saare (Pöide, Saare) Saare (Noarootsi, Lääne) Saare (Maarja-Magdaleena, Tartu) Saare (Anna, Järva) Saare (Põltsamaa, Viljandi) Sääre (Jämaja, Saare) Saare (Pilistvere, Viljandi) Saare (Põltsamaa, Viljandi) Saare (Põltsamaa, Viljandi)Ajalugu
Saare mõis kuulus algselt Tarvastu mõisa seoskonda. Tarvastu ringkonna 1684. aasta kaardi järgi oli Väluste küla juurde kuuluv osa, kuhu Saare mõis hiljem tekkis, peaaegu asustamata. Enne mõisa tekkimist rajati siia, tõenäoliselt juba 18. sajandi teisel poolel, Saare-nimeline kroonu metsandik koos metsaülema asukohaga. Hiljem eraldus see Tarvastu mõisa alast omaette üksuseks.
On võimaik, et just see Tarvastu mõisa osa, mis anti 23. mail 1801 ukaasiga kapten St. Jules’ile rendita eluaegseks kasutamiseks, oligi hilisem Saare mõis. Vähemalt suuruse poolest - 1 adramaa, 6 peret ja 57 meeshinge - sobib see hilisema Saaremõisaga.
1816.a. aastal nimetatakse Saare mõisa rentnikuna Reinhold von Jürgensoni.
1842. aastal märgitakse Saare mõisa Liivimaa asekuberneri, riiginõunik R. von Cube kasutuses olevat kuni 1851. aastani. Rentnikuks oli sel ajal von Mensenkampff.
1863. aastal kuulus mõis kubermangu sekretär C.H. Johannsonile. Hiljem läks mõisa sissetulek Suislepa kreeka-katoliku preestri käsutusse.
1909. aastal oli rentnikuks Mats Külm.
