Torma

Ajalugu

Torma mõis (Tormahof) jagunes 18. sajandil Vana- ja Uue-Paadevestiks, 1839. aastal on märgitud neid Torma mõisa ja Vanamõisa karjamõisana. Torma mõis sai 1835. aastal perekond von Lipphardite omaks. 1896. aastal ehitati uus härrastemaja. Mõis riigistati 1919. aastal ja teda majandati riigimõisana 1940. aastani. Mõisa häärber oli Eesti Vabariigi algusaastatel tööliste elamu. Nõukogude ajal asus siin kauplus ja sovhoosi klubi-kaminasaal. Praegu asuvad hoones kauplus ja mitmed äriühingute kontorid.

Peahoone

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Hooneterohke majanduskompleksiga mõisaansambli härrastemaja. Ühekordne pikk kivihoone, mis tänaseks suuresti ümberehitatud. (teisel korrusel paiknev mansardkorrus). Avad ääristatud krohvitud ehisraamidega ja kaunistatud lukukividega. Uksetahvlid omavad klassitsistliku kujunduse.

Park

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Mõisakompleksi kuuluv vabakujunduslik park. Park on rajatud 19. sajandi lõpus. Nõukogude perioodil on parki uute liikidega täiendatud ning istutatud on ka viljapuid. 4,8 ha park on vabakujuline. Piirdel asusid alleed.
Nõukogude ajal on ajaloolised hooned võetud kasutusele uues funktsioonis, sealhulgas elamutena. Juurde on ehitatud mitmeid abihooneid ning rajatud õuna- ja juurviljaaiad. Seetõttu on tänaseks pargi kompositsioon täiesti rikutud. Säilinud on allee juppe ja üksikuid põlispuid. Põhipuuliigiks on vaher, pärn ja tamm. Parki on istutatud nõukogude ajal fraseri ja siberi nulgu. Algsest pargist on säilinud põlised pärna alleed ja üksikisendid peahoonest idas.

Valitsejamaja

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Hooneterohke majanduskompleksiga mõisaansambli kõrvalhoone.

Ühekordne historitsistlik krohvitud kivihoone, mis kaetud viilkatusega. Katuseääres hammaslõikeline karniis. Nurgad ja avad markeeritud krohvitud ehisraamidega. Valitsejamaja on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Rehi

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Hooneterohke majanduskompleksiga mõisaansambli majandushoone.

Pikk, Torma mõisa tellisevabrikus valmistatud punasest tellisest ja maakividest dekoratiivpostidega hoone. Kaetud lameda viilkatusega. Postide vahelised laudadest seinte osad on tänaseks asendatud tellistega. Torma mõisa masinarehi on ehitatud 19. sajandi lõpus, hoonet on nõukogude perioodil ümber ehitatud.

Viinaköök

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Hooneterohke majanduskompleksiga mõisaansambli tööstushoone, millel on säilunud hoone põhimaht, hooneosad ning nende arhitektuurne vormistus.

Liigendatud põhiplaaniga dekoratiivsest maakividest ja Torma mõisa tellisevabrikus valmistatud punasest tellisest kivihooned. Maakiviseinu kaunistavad tellisraamistusega avad ja nurgad ning kaaraknapaarid viiludel. Kaetud viilkatuste- , osaliselt poolkelpkatustega. Korsten on säilinud ainult osaliselt. Viinavabriku hoone on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Õlleköök

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Massiivne kahekordne puhta vuugiga L-kujulise põhiplaaniga maakividest ehitis. Kaetud viilkatusega. Katuse katteks eterniit. Dekooriks on avad ja nurgad ääristatud punasest tellistest ehisraamidega ning kaarakendega viiludel. Hoone keldris asub kartulihoidla.

Õllevabrik on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Piimaköök-meierei

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Hooneterohke majanduskompleksiga mõisaansambli majandushoone.

Massiivne ühekordne krohvitud L-kujulise põhiplaaniga kivihoone. Ühte tiiba on pikendatud punasest tellisest juurdeehitusega. Kaetud viilkatusega. Dekooriks on avad ja nurgad ääristatud punasest tellistest ehisraamidega. Vanema osa kõrval neljakandilise põhiplaaniga punasest tellisest korsten. Vanem krohvitud hooneosa on ehitatud 19. sajandi keskpaigas, punastest tellistest hooneosa veidi hiljem, 19. sajandi teises pooles.

Tall

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Ühekordne kivihoone, mis kaetud kõrge viilkatusega. Hoone välimust on ümberehitustega palju muudetud. Uksed suured, markeeritud punasest tellisest dekoratiivraamistusega. Majandi ajal hallide telliskividega akna ja osaliselt ukseavad täislaotud. Hoone kasutusel kartulite sorteerimiseks. Härjatall on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Moonakatemaja

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Moonakatemaja on kelpkatusega maakivist sokliga punasest tellisest krohvitud seintega hoone. Katus on algselt olnud laastukatus, hiljem kaetud eterniidiga. Hoonet ilmestavad dekoratiivsed nurgaketid ning esifassaadi kaks vertikaalset dekoratiivsete kvaadrite rida. Siseviimistluses on kasutatud lubivärviga trafarettmaalingut. Hoone keskosas on mantelkorsten, N-poolsel otsaseinal hobuste, vm. loomade sidumiseks aas. W-poolsel fassaadil väiksema välisukse ees sekundaarne puidust eeskoda.

Torma mõisa on mainitud 17. saj. II poolel, olemasolev hoonestus pärineb 19. sajandist hilisemate lisandustega.
Viide Eesti NSV mõisate esialgne ülevaated (1976-1978) Jõgeva rajoon.

Küün

Seisukord Varemetes

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Pikk, punasest tellisest ja maakividest dekoratiivpostidega hoone. Kaetud lameda kelpkatusega. Postide vahelised seinad on ristpalkidest.
Sümmeetrilisel esifassaadil kahel pool suured kahepoolega katuseräästani ulatuvad väravad. Küün on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Veski

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Massiivne ühekordne puhta vuugiga maakividest ehitis. Kaetud viilkatusega. Dekooriks on kasutatud profileeritud punasest tellistest kaarsilluseid ja hammaslõikega karniise. Fassaadi ehib ka punasest tellisest neljakandilise läbilõikega vahekarniisiga korsten. Saeveski on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Tall

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

8-kandilise suletud siseõuega, kõrge katusega ringtall. Seinad puhta vuugiga punastest tellistest. Aknad väikesed eri suurusega ja -kõrgusel. Osa sissepääsuavasid kaarsillustega. Ringtall on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Tall-tõllakuur

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Ühekordne krohvitud kivihoone, mis kaetud kõrge viilkatusega. Aknad suured ja lihtsad. Fassaadis 5 suurt kalasabamustris kahepoolega ust. Tõllakuur on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Hobusetall

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Ühekordne krohvitud kivihoone, mis kaetud kõrge viilkatusega. Aknad suured ja lihtsad. Fassaadis suured erisuurused kalasabamustris kahepoolega uksed. Sõiduhobuste tall on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Ait-kuivati

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Massiivne maakividest puhta vuugiga ehitis. Kaetud kõrge viilkatusega. Dekooriks on kasutatud profileeritud punasest tellistest kaarsilluseid ja hammaslõikega karniise. Ait-kuivati on ehitatud 19. sajandi keskpaigas, 1970ndatel aastatel tehti hoonele juurdeehitus ning ehitati ümber spordihooneks.

Teenijatemaja

Seisukord Säilinud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Ühekordne valgeks krohvitud kivihoone, mis kaetud kõrge viilkatusega. Aknad suured ja lihtsad.Kasutusel elumajana. Teenijatemaja on ehitatud 19. sajandi teises pooles.

Teenijatemaja

Seisukord Säilinud

Omanike lood

Otto Magnus von Liphart

Aeg: 1856-1866

Otto Magnus von Liphart (Tormas 1812 - Pariisis 1894) oli Torma, Tõikvere ja Kõnnu härra. Koos Torma õpetaja Carl Selimar von Landeseniga sattus von Liphart konfliktisse noore C.R. Jakobsoniga, kes oli Torma mõisnikuna. Otto Magnus oli vanapois ja eelistades elada välismaal. Tema müüdas Torma ja muud mõisad 1866 oma vendale, Karl Eduard von Liphartile.

Karl Eduard von Liphart

Aeg: 1866-1867

Karl Eduard von Liphart (Vana-Kustes 1808 - 1891 Firenzes) oli oluline baltisaksa kunstiteadlane ja -kollektsionäär. Tema kolis Firenzesse a. 1863 ja hiljem pärandas Torma ja muud mõisad oma pojale, Reinhold Karl von Liphartile.

Reinhold Karl von Liphart

Aeg: 1867-1870

Reinhold Karl von Liphart (1839 Berliinis - 1870 Leipzigis) oli Karl Eduard von Lipharti poeg. Tema poeg Reinhold Karl von Liphart (1864-1940), Vastseliina ja Raadi viimane härra.

Ferdinand Ernst von Liphart

Aeg: 1896-1919

Ferdinand Ernst von Liphart (Tartus 1868 - Münchenis 1935) oli Reinhold Karl von Lipharti noorim poeg. Tema võttis Torma ja muide mõisate enda kätte 1896 a. ja sai ka nende viimaseks härraks.