Vaida

Lühidalt

Rosenhagen in Kirchspiel Jürgens, Harrien Vaida mõis (saksa k Wait ) on asutatud 1630tel aastatel. Vaida oli poolmõis, st tal ei olnud rüütlimõisa staatust. Mõis on oma eksisteerimise kolme sajandi vältel vahetanud palju omanikke. 17. sajandil kuulus ta nii Joachim Goldbergile, Tallinna linnale, von Nierothidele kui ka von Knorringutele. Põhjasõja järgselt on ta olnud nii von Tiesenhausenite, Pilar von Pilchaude, von Lielienfeldide, von der Howenite, von der Pahlenite, von Rosenite ja von Ungern-Sternbergide aadliperekondade omanduses. 19. sajandil algul ehitati mõisakeskus ka esinduslikumalt kivihoonestusega välja. Tollal valmisid mõisas nii peahoone kui ka hulk lähedal asuvaid kõrvalhooneid - kõik nad olid ühekorruselised kelp- või poolkelpkatusega tagasihoidlikud kiviehitised, ehitatud klassitsismi lihtsamate stiilinäidetena. Hoonete vahel ja läheduses oli ka väike park. Mõisa peahoone põletati 1905. aasta revolutsiooni ajal, praegu on sellest pargi sees alles madal rusuhunnik. 1911. aastal omandas mõisa eesti päritolu Jaan Saar. Tema ehitas mõisasüdamesse ka uue puidust peahoone, kuid see hävis tulekahjus 1945. aastal. Meieni on mõisakompleksist säilinud peamiselt park. Alles on ka mõned tugevalt ümber ehitatud kõrvalhooned ning nende varemeid. Mõisaparki (eriti selle lääneossa) on 20. sajandi teisel poolel püstitatud hulganisti uusi elamuid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.