Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Kehra mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Kedder in Kirchspiel St. Johannis, Harrien

Kehra mõis (saksa k Kedder) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Heinrich Bade. 17. sajandi keskel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1660tel aastatal omandas selle Gabriel Elvering, kelle kätte jäi mõis kuni 18. sajandi alguseni. Siis vahetas mõis kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke.

1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid.

Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse. Kuna mõisa viimaseks omanikuks ei olnud mitte füüsiline isik, vaid selts, oli Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati.

Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal. Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone vasakusse otsa on tehtud täiskahekorruseline juurdeehitus ning parempoolsesse otsa veranda ning tagaküljel vastu jõge paiknenud lahtine veranda on kinni ehitatud. Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses.

Mõisal on olnud arvukalt kõrvalhooneid, kuid suur osa neist on hävinud või ümber ehitatud. Enam-vähem algsel kujul on säilinud 1876. aastal ehitatud maakividest ait. Aida taga paiknes 19. sajandi lõpu üks moodsamaid viljakuivateid - hoone oli kolmekorruseline ja seda ilmestas kõrge viiekorruseline torn. Kuivati põles 1956. aastal. 1960. aasta paiku taastati hoone tugevalt muudetud kujul kultuurimajana - algsest palju madalamana ning ilma tornita. Mõisa ümber ehitatud tallihoones paikneb Kehra linna katlajamaja. Mõisasüdamest mõnesaja meetri kaugusel edelas paiknev rehehoone on varemeis ja tõenäoliselt lammutatakse.

Kaasajal on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka vahetusse lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kõigepealt suleti 19. sajandi keskpaigas läbivale liiklusele mõisasüdant läbiv (maan)tee, tehes uue ümbersõidutee väikese kaarega lääne poolt mõisat. 1970te aastate algul valmis Anija-Alavere (Anija-Kose) maanteel Kehra ümbersõidutee, mis kulgeb ca 2 kilomeetrit mõisast lääne pool. Vana maantee raudteeülesõit Kehra linnas mõisa juures on suletud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee