Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Keila mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Kegel in Kirchspiel Kegel, Harrien

Keila jõe kaldal asuv Keila mõis (saksa k Kegel) pärineb keskajast; mõisat on esmamainitud 1433. aastal. Keskaegne mõis oli välja ehitatud ligikaudu 15x25 meetri suuruse kivist vasallilinnusena. Linnus hävis arvatavasti Liivi sõjas ning selle jäänused jäid hiljem rusukünka alla. 1970-80tel aastatel on ta välja kaevatud. Kaasajal on linnuse ca meetri kõrguselt säilinud müürid konserveeritud ja eksponeeritud.

17. sajandil siirdus mõis erakätesse, mille järgselt on tal vahetunud väga palju omanikke. Enne Põhjasõda kuulus mõis Duntedele ja Scheidingutele. 18. sajandi alguspoolel oli mõis seotud nii von Uexküllide, von Maydellide, von Wolffenschildtide aadliperekondadega. Sama sajandi lõpupoolel kuulus mõis veidi pikemalt von Koskullidele. Enamiku 19. sajandist oli mõis von Meyendorffide aadliperekonna omanduses. 1893. aastal omandas mõisa Natalie von Uexküll, 20. sajandil on ta kuulunud veel Kurt von Fersenile.

Tänini säilinud mõisa peahoone ehitati mitmes järgus 18.-19. sajandil. 20. sajandil on hoonet tublisti ümber ehitatud - siis ehitati mõis täismahus kahekorruseliseks ning tehti tänini säilinud lihtne viilkatus. Hoone tagaküljel on põhiosaga risti asetsev tiibehitis. Mõisahoones paikneb kaasajal Harjumaa muuseum. Täiendav teave: http://www.hmk.ee/, muuseum@hmk.ee, tel. 678 1668.

Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest enamikus osas põhja pool. Osa majandushooneid (nt viinavabrik) asetsesid teisel pool Keila jõge. Kaasajal on neist hoonetest järel vaid üksikud. Peahoonest lõuna ja kagu pool asub suur park. Nii park kui ka kogu mõisakompleks paikneb Keila jõe saarel. Jõe vasakpoolne (läänepoolne) haru on kaasajal küll vägagi kuivaks jäänud.

Ajalooline, umbes ühe kilomeetri pikkune sissesõidutee mõisa lähtus Keila kiriku lõunaküljelt. Kaasajal on mõisasüdamesse suundunud ajaloolisel teel raudteeülesõit suletud, mistõttu mõisa pääseb veidi lääne poolt uuemate teede ja uue raudteeülesõidu kaudu. Kaasaegne Keila linn paikneb mõisast loode pool teisel pool jõge.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila linna territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee