Lehola mõis (saksa k Lehhola) asutati arvatavasti 1620tel aastatel. Mõisa esmaomanik oli Caspar Krämer. 17. sajandi teisel poolel kuulus mõis nii Hermann Claessonile kui ka Otto Scheidingile. 18. sajandi algul oli mõis lühikest aega Tallinna linna omanduses, kuni 1726. aastal omandas selle Hedwig von Gernet. Von Gernetite aadliperekonna kätte jäi mõis ligi kaheks sajandiks, täpsemalt kuni 1897. aastani. Hiljem kuulus mõis Edmond Maurice Girard de Soucanton'ile.

Von Gernetid ehitasid mõisasüdame ka esinduslikuna välja. Ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone kerkis mõisa arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul ehitati hoonet veidi ümber - keskel asunud peasissepääs viidi parempoolsesse otsa, fassaadi kaunistuseks püstitati poolkaaraknaga kolmnurkfrontoon. Ühe parempoolse ruumi interjöör kaunistati tollal ka kahe sambaga.

Mõisas oli ka arvukalt kõrvalhooneid. Peahoone esist auringi ääristasid tall-tõllakuur ning ait; viimane neist oli erandlikult puidust. Peahoone läheduses paiknesid ka valitsejamaja, töölistemaja ja aednikumaja. Suur osa majandushooneid (sh laudad) asetses peahoonest lõuna pool, mõisasüdame ja Tallinn-Keila-Haapsalu maantee vahelisel alal. Osa hooneid - nt viinavabrik ja kuivati - asus ka peahoonest põhja ja kirde pool.

Peahoonest ida pool asub suur park, mis ei paikne erandlikuna mitte hoone taga, vaid vasakpoolses otsas. Mõisa suundus kaks teed. Tallinn-Keila-Haapsalu maanteelt suundus 300 meetri pikkune sirge sihitee otse peahoone keskteljele. Teine tee viis mõisasüdamest mööda pargi põhjakülge Ohtu-Niitvälja teele. Selle ääres paiknes ka mõisa tuulik.

Teise maailmasõja järgselt oli mõisa peahoone kasutusel majandi kontorina. 1999. aasta tulekahju muutis hoone varemeiks, hävitades nii katuse kui ka suure osa lagedest. Säilinud on enamik mõisa kõrvalhooneid, osalt küll ümber ehitatuna. Mõisasüda on kaasajal tükeldatud paljude kinnistute vahel. Peahoone esine auring on kasvanud osaliselt võssa.

Mõisakompleksi ja selle ümbrusse on 20. sajandil püstitatud massiliselt uusi elu- ja tootmishooneid, mis on Lehola teinud arvestatava suurusega maa-asulaks. Hulk eri-ilmelisi tootmishooneid on ära rikkunud ka ajalooliselt Tallinn-Keila-Haapsalu maanteelt mõisasüdame suunas avanenud kauni vaate.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila valla territooriumile.