Oru mõis (saksa k Orrenhof) eraldati iseseisva üksusena 1663. aastal Tuhala mõisast. 17. sajandil kuulus mõis von Ullrichidele. 18. sajandil oli Oru nii von Ullrichide, Pilar von Pilchaude kui ka von Reuternite omanduses. Ka 19. sajandil vahetas mõis vägagi tihti omanikke - nendeks olid nii von Tiesenhausenid, von Stenbockid, von Brevernid, von Helffreichid, von Igelströmid, von Ungern-Sternbergid, Falckid kui ka von Kotzebued.

1898. aastal omandasid mõisa Tuhala mõisa omanikud von Lilienfeld-Toalid, millega Oru muutus Tuhala kõrvalmõisaks. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Lihtsa väliskujuga kahekorruseline mõisa peahoone — esimene korrus kivist, teine puust — on ehitatud peale 1905. aasta põletamist. Hoone esimese korruse kivimüürid pärinevad põletamiseelsest hoonest, mis on ehitatud arvatavasti mitmes osas 18.-19. sajandil. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, mis on aga paljus ümber ehitatud. Peahoone esise auringi keskel on väike tiik.

Ajalooline Kolu-Tuhala tee mis läbis Oru mõisasüdant, on kaasajal õgvendatud ning kulgeb mõisasüdamest paarsada meetrit kirde poolt.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.