Raikküla mõisat (saksa k Rayküll) on esmamainitud 1469. aastal. 1782. aastal omandasid mõisa von Staalid, kelle ajal ehitatati mõis esinduslikult välja.

18. sajandil püstitati mõisa kõrgel soklil asuv barokne peahoone. 19. sajandi algul ehitati hoonet mitmeid kordi kõrgklassitsismi vormireeglite järgi ümber. 1819-20 kulgenud viimase ja põhjaliku ümberehituse tulemusena lisati hoonele kuue rühmitatud joonia sambaga portikus, mida kroonis kolmnurkfrontoon.

Peaukse ülaosa oli kujundatud kaarja kolmikakna, nn veneetsia aknana. Tagafassaad oli veidi lihtsam - seda ilmestas kolme akna laiune eenduv kahekorruseline risaliit lihtsavormilise kolmnurkfrontooniga. Hoone põhikorruse esindusruumides olid stiilsed klassitsistlikud interjöörid, mis olid Eesti ühed esinduslikumad.

Arvukad kõrvalhooned paiknesid nii sissesõidutee ja auringi äärtes kui ka peahoonest edela pool. Mõisakompleksi viis Rapla-Järvakandi (Rapla-Kergu) maanteelt 600 meetri pikkune sirge allee, mis suundus peahoone keskteljele.

1833. aastal siirdus mõis Venemaa rahandusministri Georg Kankrini omandusse. 1844. aastal läks mõis perekonnasidemete kaudu von Keyserlingide aadliperekonna valdusse. Von Keyserlingidega jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta võõrandamiseni, mõisa viimane omanik oli Hermann von Keyserling.

Hiljem asusid mõisahoones nii lastekodu kui ka kool. 1960. aastal tulekahjus kannatanud hoone jäi katustamata ning muutus varemeiks. Kooli tarbeks ehitati lääne poole mõisa peahoonet uus koolihoone. Alles 1980tel aastatel ehitati mõisahoonele uued laed ja katused, kuid siis olid hoonest järel praktiliselt ainult müürid. Interjöörid olid paari aastakümne jooksul kahjuks juba hävinud. Ka osutusid tollal kasutatud katusekivid praagiks ning katus hakkas peagi vett läbi laskma.

Alates 2000. aastast on mõis eraomanduses. Sellele järgnevatel aastatel on hoonet palju restaureeritud, sh tehtud talle uus kivikatus.

Säilinud kõrvalhoonetest on tähelepanuväärseim pikk kaaristuga ait-kuivati peahoone esise auringi vasakul küljel. Aida kaaristu koosneb 12 kaarest. Aida fassaadi ilmestab lame komlmnurkfrontoon, mis ei paikne küll täpselt hoone keskel. Aida parempoolse otsaga on 20. sajandi algul liidetud kahekorruseline kuivatihoone. Ülejäänud hooned on vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud. Mõisasüdamest kilomeetri jagu läänes, väikese künka tipus asub von Keyserlingide aadliperekonna matusepaik.

Raikkülast pärit Alexander von Keyserling (1815-91) oli kuulus geoloog ja maadeuurija, Vene Teaduste Akadeemia liige. Ta oli muuhulgas ka ühtse Saksa riigi rajaja Otto von Bismarcki sõber, mistõttu Bismarck on korduvalt käinud ka Raikkülas. 1871. aastal rajatud ühtse Saksa riigi haridusministri kohale eelistas ta küll elamist Raikküla mõisas Vene riigi alluvuses.

Raikküla mõisaga on seotud ka 20. sajandi kuulus filosoof Hermann von Keyserling (1880-1946), Saksamaal Darmstadtis asuva Tarkuse Kooli asutaja. Ta sündis küll Kõnnu mõisas (saksa k Könno) Pärnu-Jaagupi kihelkonnas, kuid on suure osa oma elust elanud Raikkülas.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Raikküla valla territooriumile.