Triigi ehk Kõue mõisat (saksa k Kau) on esmamainitud 1319. aastal, mis teeb sellest Eesti ühe vanima mõisa. Tollal kuulus mõis Gerardusele, keda on peetud eesti päritolu Taani vasalliks. Hiljem on mõis kuulunud paljudele erinevatele aadliperekondadele. 16. sajandil oli ta seotud nii Dückerite kui ka von Wrangellidega, 17. sajandil oli mõis von Saltzade valduses. Peale Põhjasõda 18. sajandi alguses kuulus mõis esimesed kümnendid von Strykide aadliperekonnale, kust tuleneb ka paikkonna eestikeelne nimi. Hiljem on mõis olnud lühikest aega nii von Mellinite, kui ka von Reuternite valduses. 1779. aastal omandas mõisa Hermann von Brevern, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni 1832. aastani.

Mõisa keeruka kujuga sopilisel peahoonel on olnud pikk ehituslugu. Hoone varaseimad ehitusjärgud pärinevad keskaegsest vasallilinnusest ehk kindlustatud mõisahoonest - kas 14.-15. sajandist või isegi veelgi vanemast ajast. Keskaegsed on praeguse mõisahoone idapoolsed ruumid, kus keldri- ehk soklikorrusel on säilinud hüpokaustahju jäänused, seintes asuvad küünlaniðid, paar müüritreppi ning isegi üks raidraamistusega aken, mis on hoone lääneküljel väljast vaadeldav tänini. Ka suur osa põhikorruse pakse müüre pärinevad tõenäoliselt keskaegsest majalinnusest.

Hiljem on hoonet palju ümber ehitatud. Tõenäoliselt 17. sajandil valmis keskaegse majalinnuse müüre ära kasutades barokne mõisahoone, mille peafassaad oli suunatud põhja. Arvatavasti muudeti ja kaasajastati seda hoonet ka 18. sajandil.

Meieni säilinud klassitsistlik välimus pärineb hoonel suuresti von Brevernite aegsest 1816.-20. aastate ümberehitusperioodist. Tollal tehti varasem vasak otsafassaad peafassaadiks, mis tehti välismüüride osas kahekorruseliseks. Suur osa klassitsistlike fassaadide kahekorruselise osa müüridest laoti vaid kujunduslike ehisfrontoonidena, st nende taga hooneosi ja ruume ei paiknenudki ning mitmed aknad lahendati petiakendena, mille taga oli müür. Nende ümberehituste käigus säilis suuresti ka varasem kõrge barokne kelpkatus ning ka varasem peasissekäik, mis uues hoones jäi parempoolsele otsafassaadile.

Uue hoone fassaadile lisati ka kahe korruse kõrgune nelja toskaana orderis sambaga klassitsistlik portaal koos lameda kolmnurfrontooniga. Peaukse kohal asuv teise korruse aken kujundati kolmeosalise kaaraknana, nn veneetsia aknana. Stiililt sarnane ühe korruse kõrgune portaal (pigem küll sammasrõduga varikatus) püstitati vana peafassaadi ette.

1832 ostis mõisa kuulus meresõitja Otto von Kotzebue (1787-1846). 15-aastaselt tegi ta koos Adam Johann von Krusensterniga kaasa Vene esimese ümbermaailmareisi. Hiljem tegi ta "Rjuriku" ja "Predprijatie" komandörina veel kaks ümbermaailmareisi, uurides Beringi väina Siberi ja Alaska vahel ning meretee võimalust Atlandi ookeanist mööda Ameerika põhjarannikut Vaiksesse ookeani. 1846 maeti kuulus ümbermaailma-purjetaja Kose kirikaeda.

Von Kotzebue'de omandusajal 19. sajandi keskpaigas lisati mõisahoone fassaadi vasakpoolsesse otsa veel kahekorruseline tiibhoone, mis muutis fassaadi mõneti ebasümmeetriliseks (algselt pultkatusega, 2000ndate aastate restaureerimistööde käigus muudeti katus kahepoolseks).

Von Kotzebuede perekonna kätte jäi mõis kuni 1906. aastani. Seejärel sai mõisast von Hagemeistritele kuulunud Paunküla mõisa kõrvalmõis, milleks ta jäi kuni 1919.aasta üleüldise riigistamiseni. Mõisa saksakeelne nimi Kau on andnud nime kaasaegsele Kõue vallale.

Hoone esist väga suurt väljakut ääristasid viie kaaravaga ait ja tall-tõllakuur - need püstitati tõenäoliselt millalgi peale 1820. aastat ehk uuel küljel asuva fassaadiga peahoone valmimist. Arvukad ülejäänud majandushooned paiknesid peahoonest enamasti ida ja lõuna pool. Vana-Harmi - Paunküla teelt viib ligi 200 meetri pikkune sihitee otse mõisa peahoone keskteljele. 2000ndate aastate restaureerimistööde käigus lisati sissesõiduteele stiilised väravapostid.

Alates 1940ndatest aastatest tegutses mõisahoones kool, mis sulges oma uksed 1975. Järgnevad kolm aastakümmet seisis hoone tühjalt ja lagunes; 1990ndatel aastatel alanud korrastustööd jäid pooleli.

Mõisa põhjalikud restaureerimistööd algasid uute omanike ajal 2009. aastal ja lõpetati põhiosas 2012.a. kevadsuvel. Nende tööde käigus restaureeriti põhjalikult peahoone, mille põhikorrus kohandati ajaloolises stiilis restoraniks ning pidulike ürituste läbiviimiseks, teise korruse ruumidesse paigutati hotellitoad. Põhjalikult restaureeriti ka tall-tõllakuur ning korrastati mõisapark. Retaureerimise järel on eraomanduses olev mõis kujunenud eelkõige pidulike ja ekslusiivsete ürituste läbiviimise kohaks.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.