Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Valtu mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Waldau in Kirchspiel Rappel, Harrien

Valtu mõisat (saksa k Waldau) on esmamainitud 1412. aastal. 1820tel aastatel, mil mõis esindusliku kompleksina välja ehitati, oli ta von Tiesenhausenite omanduses.

Tollal välja ehitatud mõis oli Eesti klassitsismi üks tippteoseid. Kahekorruselise peahoone keskosa kaunistas kuue sambaga portikus. Külgrisaliitidel olid kolmeosalised kaaraknad, nn veneetsia aknad. Peakorpusega liitusid mõlemas otsas ülipikad tiibhooned. Hoone rikkalike kaunistustega esindusruumid — saal ja vestibüül — sarnanesid paljus Saku mõisas tänini säilinutega.

Kahel pool peahoone esist auringi paiknesid sümmeetriliselt väiksemad külghäärberid, mis olid üksteisega sarnased. Külghäärberite keskosi kaunistasid kuppelkatused. Peahoone tagaküljel oli suur park. Parki läbis Vigala jõgi, mis on mõisa kohal oma ülemjooksul veel väga kitsukene.

Peahoonest lõunas ja kagus asus hulk majandushooneid, sh suur tellisetehas, mille kividest on ehitatud hulk ümbruskonna hooneid, sh suur osa Rapla linnast. Peahoone esise suure auringi läänepoolne serv ulatus peaaegu Rapla-Kehtna maanteeni. Maantee on mõisa kohal kujundatud kauni alleena.

Edaspidi kuulus Valtu mõis von Stackelbergide, von Maydellide ja von Ungern-Sternbergide perekonna valdusse. 1886. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Alexis von Girard de Soucanton'le.

Peahoone põletati 1905. aastal ning selle varemed hiljem lammutati. Kaasajal on hoone asukohal pikk madal küngas. Hoonest on nähtavana säilinud vaid vasaku tiiva otsa üks keldriruum. Peahoone ette, endise auringi kohale on ehitatud kolhoosiaegne kahekorruseline korterelamu. Säilinud on stiilsed külghäärberid, samuti mõned ümber ehitatud kõrvalhooned ning nende varemeid.

Alles on ka mõisasüdamest pool kilomeetrit lääne pool paiknev hollandi tüüpi tuulik, nn Puraviku veski, mis on ehitatud 1815. aastal (aastaarv tuulelipul). Viimastel aastatel on tuuliku juures olev sepikoda renoveeritud töötavaks sepikojaks, täiendav teave: http://www.veskisepad.ee/, info@veskisepad.ee, tel 527 4653

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee