Vana-Harmi mõisat (saksa k Alt-Harm, enne Uue-Harmi mõisa eraldamist 1646 ka Harm) on esmamainitud 1417. aastal, kuid ta oli arvatavasti olemas juba 14. sajandil. Pikkadel sajanditel on mõis kuulunud väga paljudele aadliperekondadele, kellest võib nimetada näiteks von Tiesenhauseneid, von Manteuffeleid ja von Breverneid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Natalie von Hoyningen-Huene.

Mõisa peahoone on arhailine vanabalti planeeringuga ühekorruseline puithoone, mis on ehitatud ristnurkadega palkehtisena. Hoone keskel asub suur mantelkorsten. Korstna ümber on algselt paiknenud neli köetavat tuba ja hoone otstes kütmata külmkambrid. Poolkelpkatusega hoonel on algselt olnud arvatavasti ruudukujulised väikeste ruutudega aknad. Arvatavasti on hoone ehitatud kas 18. sajandi keskpaigas või veelgi varem.

19. sajandi lõpul on peahoonet mitmeti ümber ehitatud. Tollal muudeti arvatavasti akende kuju, lisati hoone otstesse väikesed tiibehitised ning välisküljele rõhtvooder.

Kõrvalhooned paiknesid mõisas osalt peahoone esise auringi äärtes, osalt ida pool peahoonet mõisasüdant läbiva Kuivajõe kallastel. Mõisakompleksi kuulub ka Kuivajõge ületav kivisild Kose-Juuru-Rapla maanteel, mis on maanteesillana kasutusel veel praegugi. Kuna vana sild on väga kitsas, siis kaasajal on talle teise sõidusuuna tarbeks tehtud kõrvale teine sild. Peahoone taga on Kuivajõgi paisutatud maaliliseks paisjärveks.

Võõrandamisjärgselt oli hoone pikki aastakümneid kasutusel kohaliku rahvamajana. 1980tel aastatel jäi hoone kasutuseta ja rüüstati. Muuhulgas lammutati ka vasakpoolne tiibehitis. Kaasajal on pikka aega tühjalt seisnud ja lagunenud hoone eravalduses ning seda on osalt korrastatud.

Mõisa kõrvalhoonetest on järel vaid riismed mõningate varemete ning mõne tugevalt ümber ehitatud hoone näol.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.