Ajaloolisele Järvamaale kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda, nende nimistu leiab siit.

Kõigi kaheksa kihelkonna keskused jäävad kaasaegse Järvamaa alale. Anna, Järva-Madise, Paide ja Peetri kihelkonnad paiknevad kaasaegse Järvamaa alal täies mahus. Türi kihelkonnast kuulub kaasaegse Järvamaa koosseisu üle 90%; välja arvatud Vahastu ümbrus, mis on osa kaasaegsest Raplamaast.

Koeru ja Järva-Jaani kihelkondade idapoolsed alad jäävad kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu jääb ka Ambla kihelkonna keskosa ja idapoolne serv koos Tapa linnaga. Ambla kihelkonna põhjapoolne ots Aegviidu ümbruses kuulub kaasaegse Harjumaa kooseisu.

Ajalugu. Muinasaegne (13. sajandi alguse) Järvamaa oli 20. sajandi alguse Järvamaast veidi väiksem ning koosnes kolmest kihelkonnast. Nimeliselt on teada Loppegunde kihelkond, mis hõlmas hilisema Ambla ja Järva-Jaani kihelkondade alasid. Ka Koeru ja Peetri kihelkonnad pärinevad arvatavasti muinasajast; viimase keskus oli tõenäoliselt Kareda külas. Kareda küla on peetud ka muistse Järvamaa enda keskuseks. Muinaslinnuseid oli Järvamaal vähe, teada on vaid Jäneda ja Merja linnused.

Paide ja Türi ümbruse alad kuulusid muinasajal Alempoisi (Alepõhja) väikemaakonna ehk kihelkonna koosseisu. Alempoisi peamine asustus asus arvatavasti hilisema Türi kihelkonna aladel, pannes nimetatud kirikukihelkonnale ka aluse. Paides asus oletatavasti muinaslinnus - Alempoisi üks hüpoteetilistest keskustest. Alempoisi koosseisu kuulusid ka Vändra ümbruse alad hilisemast Pärnumaast, kuid need olid kuni 16. sajandini küllaltki inimtühjad.

13. sajandi alguse ristisõdade järgselt läks Järvamaa ordu koosseisu. Temast sai Järva foogtkond, millega liideti ka ordule läinud Alempoisi idapoolsed alad Paide, Türi ning Vahastu ümbruses. Nii saavutas Järvamaa oma sajandeid kehtinud piirid. Ordu rajas oma suurlinnuse - Paide - 1265. aastal muistse Alempoisi aladele. Sellega muutus Paide Järvamaa pealinnaks.

Keskaeg lisas olemasolevale neljale kihelkonnale veel kaks. 13. sajandil jagati Loppegunde muinaskihelkond Ambla ja Järva-Jaani kirikukihelkondadeks. Väike Järva-Madise kihelkond eraldati Loppegunde edelapoolsetest aladest arvatavasti 14. sajandil. Veidi muudeti ka maakonna idapiiri. Kui muinasajal oli Järvamaa idapiiriks Valgejõgi ning Ebavere mägi, siis Väike-Maarja kihelkonna asutamisega Virumaal 14. sajandi lõpul nihutati piiri kümmekond kilomeetrit lääne poole.

Uusajal lisandus veel kaks kihelkonda. 1636. aastal sai iseseisvaks Paide kihelkond, mille alad olid varem kuulunud Peetri ja Türi kihelkonna koosseisu. Umbes samal ajal eraldus Peetri kihelkonna põhjapoolsetest aladest ka Anna kihelkond, mis jäi aga kuni Esimese maailmasõjani Paide kihelkonnaga osalt seotuks.

16. sajandi keskpaigas toimunud Liivi sõja järgselt läks Järvamaa Rootsi riigi koosseisu. Maakonna lõunapoolsed alad (sh paide) olid 1620tel aastatel toimunud Rootsi-Poola sõja tallermaaks. Alates 18. sajandi alguses toimuinud Põhjasõjast kuulus Järvamaa ühes kogu muu Eestiga Vene impeeriumile.