Kanepi kirikumõis (Pastorat Kannapäh)
Erastvere (Errestfer) rüütlimõis
Heisri (Neu-Pigant) rüütlimõis
Hurmi (Hurmi) rüütlimõis
Jõksi (Jexi) Karste kõrvalmõis
Kaagri (Kagrimois) Kooraste kõrvalmõis
Karaski (Karraski) rüütlimõis
Karste (Karstemois) rüütlimõis
Krootuse (Köllitz) rüütlimõis
Kooraste (Korast) rüütlimõis
Mügra (Bellevue) Karste kõrvalmõis
Piigandi (Alt-Pigant) rüütlimõis
Pikajärve (Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof) rüütlimõis
Põlgaste (Pölks) rüütlimõis
Saverna (Sawwern) rüütlimõis
Soodla (Neu-Pigast) rüütlimõis
Sõreste (Serrist) rüütlimõis
Tamme (Tammen) rüütlimõis
Valgjärve (Weissensee) rüütlimõis
Vana-Piigaste e Piigaste (Alt-Pigast) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond moodustati 1675. aastal Põlva, Urvaste ja Otepää kihelkonna äärealade baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Põlvamaa koosseisu.
Kanepi kihelkonna põhiosa moodustab Kanepi valla. Kihelkonna põhjaots Krootuse mõisa ümbruses moodustab Kõlleste valla lõunapoolse osa. Väike kihelkonna loodeala Saverna ja Soodla mõisate ümbruses moodustab Valgjärve valla idaosa. Kihelkonna väike kagunurk Põlgaste mõisa ümbrusega kuulub Laheda valda.