Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Massu mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Massau in Kirchspiel Hannehl, Wiek

Massu mõis (saksa k Massau) on rajatud arvatavasti 16. sajandi algul. Mõisat on esmamainitud 1596. aastal, mil ta kuulus Nicolaus Raskile. 17. sajandi algul oli mõis lühemat aega von Rosenite omanduses, kelle käest ta 1613. aastal siirdus von Maydellide aadliperekonna valdusse. Sama sajandi keskpaigas omandas mõisa Paadrema mõisast pärit Otto von Uexküll.

Põhjasõja järgselt kuulus mõis Tuudi mõisast pärinevatele von Gernsdorffidele. 1765. aastal omandasid mõisa von Pistohlkorsid, kelle kätte jäi mõis kuni 1840. aastani. 1840. aastal omandasid mõisa naabermõisa Voose omanikud von Bremenid, kes alustasid varem üsnagi tagasihoidliku mõisasüdame esinduslikku väljaehitamist.

Ühekorruseline stiilne klassitsistlik kivist peahoone valmiski seejärel üsna pea, arvatavasti 1840te aastate algul. Lameda plekk-katusega ühekorruseline hoone oli Eesti üks väljapeetumaid klassitsistlikke väikeseid mõisahooneid. Hoone keskosa kaunistab kaheksa rühmitatud sambaga portikus, Nii keskrisaliiti kui ka kahe akna laiuseid külgrisaliite kaunistavad kaarakendega kolmnurkfrontoonid.

Ka kõrvalhooned olid Massul esinduslikult välja ehitatud. Tollal püstitatust on säilinud teeristis paiknev klassitsistlik ait, mille esiküljel on nelja sambaga portikus, mille sambad on Eestis erandlikuna kahe korruse kõrgused. Sama sajandi teisel poolel püstitati aida lähedale teeristi maakividest tall-tõllakuur (kaasajal osaliselt ümber ehitatud). Mõisasüdamest 700 meetri jagu kirdesse ehitati maakividest magasiait, mille fassaadi ilmestas kaunis potikus. Kaasajal on magasiait tundmatuseni ümber ehitatud ning portikusest on säilinud vaid äärmised kaks sammast.

Massu mõis oli iseloomulik selle poolest, et traditsiooniline peahoone esine auring seal puudus. Ringi asendas keset parki asuva peahoone ette viivat kaks maanteelt hargnevat teed: üks kirdest, teine edelast.

1911. aastal müüsid von Pistohlkorsid mõisa Arnold von Winklerile. Tema käest siirdus 1917. aastal mõis taas von Pistohlkorside valdusse, kuid võõrandati 1919. aastal koos Eesti ala ülejäänud rüütlimõisatega. Võõrandamisjärgselt kolis hoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1970te aastateni. Kaasajal on mõisahoone eravalduses, peahoone on pika tühjana seismise järel küllaltki kehvas seisus.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Hanila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Hanila valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee