Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Piirsalu mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Piersal in Kirchspiel Goldenbeck, Wiek

Piirsalu mõis (saksa k Piersal) asutati 17. sajandil, mil ta eraldati naabruses asuvast Kuijõe mõisast. 20. sajandi algul kuulus mõis von zur Mühlenite aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Arthur von zur Mühlen.

Tõenäoliselt 19. sajandil keskpaigas ehitatud tellistest peahoone oli põhiosas ühekorruseline, keskelt kahekorruseline. Hoone keskosal (vähemalt tagaküljel) oli kolme akna laiune pealeehitus. Tagafasaadi ilmestasid ka väikesed eenduvad tiibehitised.

Kõrvalhooned paiknesid peahoone läheduses. Ait ja tall-tõllakuur ei asetsenud erandlikuna mitte peahoone esise auringi servas, vaid sissesõidutee äärtes üksteise vastas. Mõlema hoone viiluotsi kaunistasid segmentkaarsed aknad. Majandushoonete enamik asetses peahoonest lõuna ja kagu pool. Mõisasüdamest 600 meetrit lõuna pool asetses hollandi stiilis tuulik.

Peahoone taga oli väike park, mis ulatus ka peahoone esise auringi äärtesse. Risti-Kuijõe maanteelt viis mõisasüdamesse 800 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee, mis viis otse peahoone keskteljele.

Mõisa peahoone on kaasajal varemeis, sellest on säilinud võsastunud müürid. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, kuigi mitmeti ümber ehitatud kujul. Kolhoosiajal, 20. sajandi lõpul, on mõisasüdamesse ja selle lõunaküljele püstitatud hulganisti uuemaid tootmishooneid, kuna seal asus majandi töökoda.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Kullamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Lääne-Nigula valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee