Saastna mõis (saksa k Sastama) on asutatud 17. sajandi lõpul. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Rennenkampffide aadliperekonnale.

Mõisa peahoone oli esinduslik ja suursugune barokne kiviehitis, püstitatud arvatavasti 1760-80tel aastatel. Muus osas ühekorruseline hoone oli keskosas viie akna laiuselt kahekorruseline. Keskosa kaunistas kolmnurkfrontoon. Kõrgel soklil asuva hoone peasissepääsu ette viis kõrge pandus, mis viis põhikorruse tasandile. Hoonel olid väga rikkalikud baroksed interjöörid.

Peahoone läheduses oli hulk kõrvalhooneid. Ait ja tall-tõllakuur paiknesid nurgi teisel pool peahoone esist auringi. Majandushooned asetsesid peamiselt peahoonest läänes. Mõisasüdant ümbritses suur park. Mõisasüdamest 300 meetri kaugusel kagus asus hollandi stiilis tuulik.

Mõisa peahoone lagunes ja jäi varemeisse 1960-70tel aastatel. 1980tel aastatel veeti täitematerjaliks ära ka suur hulk peahoone müüridest. Alles jäid vaid vasakpoolse (idapoolse) otsa müürid. Kõrvalhooned on kas hävinud või tugevalt ümber ehitatud. Mõisasüdamesse ja selle vahetusse lähedusse on 1920-30tel aastatel rajatud mitmeid asundustalukomplekse koos uusehitistega.

Saastna mõisa ümbruse alad moodustasid vanasti eraldiseisva saare, mis kasvas mandriga kokku 17.-18. sajandeil ning muutus poolsaareks. Veel 19. sajandil oli aeg-ajalt Saastna ja "suure mandri" vahel vett.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Karuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Lihula valla territooriumile.