Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Vigala e Vana-Vigala mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Schloß Fickel in Kirchspiel Fickel, Wiek

Alates 13. sajandist von Uexküllidele läänistatud suure Vigala maavalduse (mõisa) varasem keskus paiknes Kivi-Vigalas, kiriku läheduses. 18. sajandil siirdati mõisakeskus Kivi-Vigalast 9 km loodesse, looduslikult ilusasse veerjasse paika Vigala jõe paremkaldale, mida hakati kutsuma Vana-Vigalaks (saksa k nii Alt-Fickel kui ka Schloß Fickel). Seda küll hoolimata tõigast, et algne mõisakeskus Kivi-Vigala, mis uue mõisa rajamisega kõrvalmõisa staatusse jäi, on temast mitmeid sajandeid vanem.

Boris von Uexkülli ajal 1772-75 ehitati uude paika kahekorruseline varaklassitslik peahoone. Hoone püstitamisega tehti algust juba 1760tel aastatel, kuid Vigala paikkonnas asuvate liikuvate viirsavide tõttu varisesid algse hoone müürid kokku. 1864. aastal mõisahoonet veidi muudeti.

1905. aasta ülestõusu ajal mahapõletatud mõisahoone taastati hiljem praktiliselt endisel kujul. 1919. aasta maareform võõrandas Vigala mõisa von Uexküllidelt, kelle valduses see oli olnud seitse sajandit. Mõisa peahoones oli pikka aega põllutöökool; peale selle kolimist uutesse hoonetesse 1970tel aastatel asub hoones Vana-Vigala Põhikool. Mõisahoone vestibüüli ehivad kaks Pompeji väljakaevamistelt 18. sajandil mõisa toodud antiikset bareljeefi. Need on Eesti vanimad kunstimälestised, kuigi nad ei ole kohalikku päritolu.

Säilinud on ka mõisahooneni viivat teed ääristavad graniitobeliskid ning mõned kõrvalhooned (osalt ümber ehitatud). Neist väärtuslikem - peahoone esise väljaku vasakule servale 1850ndatel aastatel ehitatud kahekorruseline tuudorstiilis ja keskse kellatorniga kontorihoone lammutati 1970ndatel aastatel (täpsemalt - ehitati tundmatuseni ümber ilmetuks karpmajaks).

Mõisa peahoone taga jõe kõrgel kaldal asub suur liigirikas park. Pargi kaugeimas, idapoolses otsas asub von Uexküllide perekonnakalmistu koos kabeliga (algne värav taastatud). Mõisasüdamest väljub neli alleed - põhja (Teenuse) suunas, lõuna (Kivi-Vigala) suunas, ida (Märjamaa ja Paeküla) suunas ning lääne (Läti karjamõisa) suunas; suur osa neist on kaunid lehisealleed.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Vigala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Vigala valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee