Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Hõreda mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Hoerdel in Kirchspiel Joerden, Harrien

Hõreda mõisa (saksa k Hoerdel) rajas Berendt von Taube 1627. aastal, eraldades selleks maatüki Rapla kihelkonnas asuvast Sikeldi mõisast. 18. sajandi alguspoolel oli mõis nii von Fockide, von Tollide kui ka von Baggehufwudtide omanduses. Alates 1755. aastast kuulus mõis von Stahlide aadlisuguvõsale.

1812. aastal, Gideon von Staali ajal valminud peahoone oli Eesti kõrgklassitsismi üks tippteoseid. Kahekorruselise pika kivihoone keskosas paikneb kolmekorruseline kaarjas kuppelehitis. Fassaadi otsmisi eenduvaid tiibehitisi kaunistavad nelja sambaga kolmnurkfrontooniga portikused.

Erakordselt kaunis oli hoone keskosas paiknev kuppelsaal ning sellega siseportaali abil ühendatud tagumine saal. Kuppelsaali ehteks oli Tallinna kunstniku Neusi 1811. aastal maalitud triumfiteemaline friis, mis lähtus antiikeeskujudest. Saali kuppel-lagi oli kaetud kassettmaalingutega. Sarnane maalitud friis asus ka tagumises saalis, mida kasutati maaligaleriina.

Peahoone esise suure auringi keskel oli tiik. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest enamikus lõuna ja lääne pool.

Hõreda mõisa suurte ehituskulude tõttu pidi Gideon von Staal mõisa 1819. aastal aga maha müüma, ostes saadud raha eest väikese Pirgu mõisa, mille ta ka 1820tel aastatel Hõreda laadselt kõrgklassitsismi eeskujudel välja ehitas. Pärast mitmeid omanikevahetusi siirdus Hõreda mõis 1842. aastal von Stackelbergide suguvõsa omandusse. Von Stackelbergidega jäi mõisasüda seotuks kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Pikalt tühjana seisnud hoone oli 1990te keskpaigaks muutunud pooleldi varemeiks — alles oli praktiliselt vaid majakarp. 1980tel hoonele pandud uus katus jäi kahjuks tegemata aga just keskkupli kohalt. See hävitas järgneval aastakümnel kuppelsaali interjööri koos maalingutega, jättes alles vaid tühised fragmendid. Kaasajal on hoone eraomanduses ning õnneks lõpuks ka katustatud ning tühjad aknaavad laudadega kinni löödud, millega on suurem häving peatatud.

Ka kõrvalhoonetest on alles vähesed riismed. Vaatamist on väärt neogooti stiilis viinavabriku varemed.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Juuru valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee