Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust.

Järgnevas on toodud nimekirjad ilmekamatest meie päevini säilinud selle ajastu mõisahoonetest.

Neogooti mõisahooned: Keila-Joa, Vasalemma, Laitse, Alu, Lehtse (varemeis), Lööne, Pihtla (varemeis), Lustivere, Kukulinna (tuudorstiilis), Alatskivi (Šotimaal asuva Balmorali lossi jäljendus), Sangaste, Aavere (varemeis), Kose-Uuemõisa matusekabel (varemeis), Esna mõisa matusekabel, Velise mõisa matusekabel, Kabala mõisa (Pilistvere khk.) matusekabel (varemeis).

Neorenessanss-stiilis mõisahooned: Arkna, Inju, Puurmani, Avanduse, Raadi (varemeis), Muraste (varemeis), Saka, Muuga, Käru (säilinud veidi lihtsustatult), Viljandi, Laimetsa (varemeis), Ulvi (juurdeehituse osas), Harku (pms. fassaadikujunduse osas), Kaagjärve (algkujul alles vaid osa hoonest, sh torniosa).

Neobaroksed mõisahooned: Ravila (taastatud peale 1905. aasta põletamist), Laupa, Halinga (lisaks heimatstiili sugemetega), Järvere, Kärstna.

Neoklassitsistlikud mõisahooned: Kumna uus peahoone, peale 1905.a. põlemist taastatud Sooniste ja Seli mõisahooned, Kõima mõisahoone juurdeehitus.

Teised historitsistlikke mõisahooneid, mida on väga raske ühe konkreetse neostiili alla liigitada: Kehtna, Kiviloo, Kose-Uuemõisa, Kohala, Malla, Veltsi, Eivere, Jäneda, Kolu (Järvamaal), Ungru (varemeis), Pädaste, Kõljala, Olustvere, Pärsti, Kulina, Roodevälja, Sänna, Võidula, Kõltsu, Heimtali, Laeva, Uderna, Hummuli, Sõmerpalu, Luutsniku.