Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Ungru mõis (loss)
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Linden in Kirchspiel Roethel, Wiek

Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg.

Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist — neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks.

Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga.

1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd.

Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks. 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud.

Kaasajal veidi korrastatud lossivaremetele on teravaks kontrastiks samas asuvad nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemed. Ka suur park on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Ridala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Ridala valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee