Padise mõisa omanikud von Rammid eraldasid Vasalemma 1825. aastal iseseivaks mõisaks. Von Rammide kätte jäi Vasalemma mõis kuni 1886. aastani. Siis siirdus ta von Baggehufwudtide aadliperekonna valdusse, kelle omandusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

1894. aastal valmis mõisas Konstantin Wilckeni projekti järgi ehitatud kahekorruseline neogooti stiilis puhta vuugiga paekiviehitis, mis on Eesti üks ilusamaid omataolisi.

Liigendatud seintega ja astmikviiludega hoone üht nurka kaunistab kaheksatahuline torn. Hoonele on omapärane mitmete akende kujundamine nn "pseudo-teravkaarsetena" - akna kohal asub seda jätkav teravkaarnishsh. Hoone peasissepääs asub torni all ning seda kaunistab teravkaarne meisterlikult tahutud katusealune. Selle kohal asub väikerõdu.

Kõrvalhooned asusid mõisast nii põhja pool, teisel pool Tallinn-Keila-Haapsalu maanteed, kui ka lõuna pool. Mõisasüdant piidas ida poolt Vasalemma jõgi, kust oli üle ehitatud kivisild. Kivisilla mõisa poolses otsas oli puhta vuugiga paekivipostidega värav, kust suundus kitsas tee otse peahoone ette.

Eduard von Baggehufwudtilt võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1922. aastast kool. 2000ndatel aastatel on hoonet osalt restaureeritud.

Säilinud kõrvalhoonetest on suursuguseim mõisasüdamest mõnisada meetrit põhja pool asetsev paekivist tuulegeneraatoritorn. Vasalemma jõel asetsenud kivisillast on alles vaid otsapostid, kaasaegne maanteesild on viidud paarkümmend meetrit põhja poole. Samas on säilinud vana silla otsas paiknenud väravapostid ning ka sepisväravad.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Madise kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Vasalemma valla territooriumile.