Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Kuusiku mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Saage in Kirchspiel Rappel, Harrien

Kuusiku mõisat (saksa k Saage) on esmamainitud 1467. aastal, mil ta kuulus von Wrangellidele. Von Wrangellide omandusse jäi ta kuni Põhjasõjani, moodustades vahepeal pikka aega ühise majapidamise Sikeldi mõisaga.

18. sajandil oli mõis von Hastferite omanduses. Von Hastferid lasid 18. sajandi lõpul mõisa ehitada barokse murdkelpkatusega puidust peahoone, mis on säilinud tänini. Hoone keskosa ilmestab kolme akna laiune pealeehitus.

1820. aastal omandas mõisa Georg von Lilienfeld. Von Lilienfeldide aadliperekonna kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Von Lilienfeldide ajal ehitati 19. sajandil peahoonet mitmeid kordi ümber, lisades talle nii klassitsistlikke kui ka historitsistlikke (neogooti) elemente. Omapärane on hoone tagakülge kaunistav teravkaarakendega neogooti stiilis veranda.

19. sajandist pärineb ka enamik kõrvalhooneid. Peahoone esist avarat piklikku väljakut ääristavad stiilsed varaklassitsistlikud kõrvalhooned (18.-19. sajandist, säilinud) paiknevad peahoone suhtes sümmeetriliselt. Eriti kaunid on teineteise vastas olevad ait ning tall-tõllakuur - nende fassaade ilmestavad paarispilastrid ning keskosas asetsev kolmnurkfrontoon.

Rapla-Märjamaa teelt viib mõisasüdamesse 800 meetri pikkune sirge sihitee, mis suundub otse peahoone keskteljele. Pool sihiteest on kujundatud alleena. Kaasajal varjavad suureks kasvanud puud mõisa auringil küll suvise kaugvaate. Peahoone tagakülg avaneb ülespaisutatud looklevale Vigala jõele.

Majandushoonete kompleks asetses suures osas peahoonest ida ja kagu pool. Neist on paremini säilinud monumentaalsena mõjuv historitsistlik viinavabrik.

Mõisahoones paiknes pikka aega lasteaed, nüüdseks on see eraomanduses. Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, kuigi osalt ümber ehitatult. Mainimist väärt on ka mõisasüdamest mõnisada meetrit lääne pool, metsa servas asuvad arhailised keldrid (nn. mungakelder), mis on tõenäoliselt jäänused keskaegsest kivimõisast (vasallilinnusest).

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee