Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Lagedi mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Laakt in Kirchspiel Jürgens, Harrien

Lagedi mõisat (saksa k Laakt) on esmamainitud 1397. aastal. 16. sajandi lõpul kuulus mõis Hans Wahtmeisterile, 17. sajandi lõpul aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõja järgselt oli mõis algul Aleksei Menshikovi omanduses. 1727. aastal sai temast riigimõis, kuni 1758. aastal omandas mõisa Peter August Friedrich von Holstein-Beck.

18. sajandi lõpus sai Lagedist riigimõis, mis 1859. aastal siirdus Eestimaa Rüütelkonna valdusse. 1873. omandas mõisa Rudolf von Ungern-Sternberg. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanikuks Rudolf von Harpe.

Mõisa pikk ja lihtne ühekorruseline kivist peahoone kujunes arvatavasti mitmes järgus. Oma jälje jätsid hoonese nii 17., 18. ning osalt ka 19. sajand. Ei ole välistatud, et hoone sisaldab ka keskaegseid osi. Oma lõplikul kujul on hoone lihtsa välimusega kelpkatusega ehitis, mille fassaadi ilmestas ebasümmeetriliselt paiknev veranda. 1960-90tel aastatel on hoonet tugevalt ümber ehitatud (eriti tagaküljel). Hoone on kaasajal kasutusel elamuna.

Peahoone asetses tagaküljega vastu teed, hoone fassaadi ja Pirita jõe vahele jäi park. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool. Neist esinduslikem oli 1889. aastal ehitatud stiilne historitsistlik puhta vuugiga paest viinavabrik. Viinavabrik rekonstrueeriti 1981-83 kultuurikeskuseks. Säilinud on ka mõningaid muid kõrvalhooneid.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee