Kaasajal Läänemaa põhjatippu kuuluv Nõva ümbrus oli ajaloolises plaanis osake Harjumaast.

Nõva ümbrus kuulus keskajal Padise kloostrile. Kloostri majandusmõisat (saksa k Newe) on esmamainitud 1559. aastal. 17. sajandil vahetas mõis tihti omanikke. Peale Põhjasõda oli mõis algul von Mohrenschildtide, alates 1833. aastast aga von Ungern-Sternbergidele valduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Josefine von Baggehufwudt.

Mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis. Oma lõpliku mahu ja kuju oli ta saanud arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismiperioodil (vrd Sikassaare mõis Saaremaal), kuid tollal ehitati ta ümber arvatavasti varasematest rajatistest. Aimata võib ümberehitust 18. sajandi hoonest, kuna vähemalt osa hoonest oli ristnurkadega, millist ehitusstiili tollal kasutati.

Võõrandamisjärgselt kolis hoonesse 1920. aastal kool. Järgnevatel aastakümnetel ehitati hoonet mitmeid kordi kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. Tõenäoliselt 1960-70ndatest aastatest pärinesid ka suured laiad aknad. 2000te aastate algul oli hoone majavammist sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada. 2002. aastal ehitati selle asukohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.

Mõisast on säilinud ka mitmeid osalt ümber ehitatud kõrvalhooneid. Mitmeid neist ääristavad mõisahoone esise auringi idapoolset (parempoolset) serva.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Risti kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Nõva valla territooriumile.