Tohisoo mõis (saksa k Tois) on asutatud arvatavasti 17. sajandil. Tollal kuulus mõis Burtidele. Põhjasõja järgselt vahetas mõis mitmeid omanikke - ta on kuulunud nii von Bellingshausenite, von Bockide, von Essenite kui ka von Korffide aadliperekondade omandusse.

1744. aastal siirdus mõis päranduse teel Berend Johann von Wrangellile. Von Wrangellide aadliperekonna omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik Benita von Wrangell abiellus 1920tel aastatel rootslase Carl Mothanderiga; nende kätte jäi osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Carl Mothander on kirjutanud balti aadlike elust raamatu "Parunid, eestlased ja enamlased", mis on eesti keeles ilmunud 1997. aastal.

Mõisa hoonestus paikneb Keila jõe ning ajaloolise Tallinn-Rapla maantee vahelisel kitsal maa-alal. Vanem puidust peahoone põletati maha 1905. aastal; mõningatel andmetel oli see vähemalt osalt ehitatud 17. sajandil. Hoonest on säilinud keldrid, mis jäävad praegusest peahoonest jõe poole.

Praegune historitsistlik peahoone valmis mõisas 1910tel aastatel. Hoonet iseloomustab maakivist vundament ning keeruka kujuga viilud fassaadi kolmel risaliidil. Peasissepääs on kujundatud väikese hulknurkse eenduva ehitisena. Tagakülg on keskelt kahekorruseline ning seda ilmestab keskosas väike veranda.

Mõisas oli hulk kõrvalhooneid. L-tähe kujulised lihtsa välimusega ait ja tall-tõllakuur paiknesid vana peahoone vastas teisel pool piklikku auringi. Ülejäänud hooned asusid jõe ääres ning peahoonest lõuna ning kagu pool.

Võõrandamisjärgselt kolis peahoonesse kool. Kooli tarbeks ehitati 1938. aastal hoone fassaadiosale peale teine korrus. Tagafassaad on säilitanud enam-vähem algse välimuse. Kaasajal paikneb mõisahoones Kohila Koolituskeskus. Mõisaparki on rajatud keraamikakoda.

Mõisast on säilinud ka suur park. Alles on ka mõningaid kõrvalhooneid, kuigi osalt ümber ehitatult. Mõisakompleks on kaasajal jäänud Kohila alevi piiridesse. Tallinn-Rapla maantee kaasajal mõisa lähikonda ei läbi - see kulgeb õgvendatuna nii mõisast kui ka Kohilast kilomeetrike ida pool.