Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Vana-Riisipere mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Alt-Riesenberg in Kirchspiel Nissi, Harrien

Riisipere mõisat (saksa k Riesenberg) on esmamainitud 1394. aastal, mil ordu läänistas ümbruskonna maad Everhard von Boderckele. Mõisa nimi tuleneb Risbiterite suguvõsast. 15. sajandi lõpul kuulus mõis von Uexküllidele, hiljem von Taubedele ja von Rosenitele.

1786. aastal siirdus mõis Saaremaalt Tumala mõisast pärinenud von Stackelbergide omandusse, kes 1810tel aastatel hakkasid kolm kilomeetrit kirdesse rajama uut mõisasüdant (vt Riisipere ehk Uue-Riisipere mõis). Vana mõisasüda jäi Vana-Riisipere (saksa k Alt-Riesenberg) nime kandvana kõrvalmõisa staatusse.

Vana-Riisipere mõisa peahoone oli väike varaklassitsistlik kiviehitis. Poolkeplkatusega hoone on ehitatud 1850tel aastatel, kuid kasutab arvatavasti vanema ehitise osi ja müüre. Peahoone esise auringi äärtes asetsesid ait ja tall-tõllakuur, ülejäänud kõrvalhooned olid läheduses.

Kui Uue-Riisipere mõis 1919. aastal von Stackelbergidelt võõrandati, jäi Vana-Riisipere nende elupaigaks kuni 1939. aasta ümberasumiseni ehk Umsiedlungini. Teise maailmasõja järgselt oli hoones kauplus, mille tarbeks seda (eriti fassaadi aknaavasid) mitmeti ringi ehitati. 1972. aasta laastava tulekahju järel jäi hoone varemetesse ning sellest säilisid vaid müürid. Varemeisse jäi või hävis ka enamik kõrvalhooneid.

2003. aastal siirdusid mõisahoone varemed eraomandusse ning alustati mõisa taastamistöödega. Paraku järgnes sellele peahoone varemete lammutamine.

Riisipere mõisnikuga Johann von Uexkülliga seondub 1535. aastal üks tuntud seik. Nimelt oli üks Riisipere mõisa pärisorjast talupoeg Tallinna põgenenud. Tollaste seaduste järgi sai aasta ja ühe päeva end linnas varjanu pärisorjusest vabaks. Riisipere mõisnik aga ei tunnistanud seda seadust ning tappis ärapõgenenud ning juba vabaks saanud talupoja. Kui Johann von Uexküll nüüd järgmisel korral Tallinna külastas, lasi Tallinna raad ta kui mõrvari vangistada, mõistes ta surma.

Kui Johann von Uexkülli hakati 7. mail 1535 väljaspool linnamüüre, praeguse Hansapanga hoone kohal asuvale hukkamispaigale viima, oli linnavärava taha kogunenud hulk aadlikke, et teda päästa. Seepärast hukati ta häda sunnil Harju väravate vahel. Selles paigas, mis praegu jääb Tallinna Ärikeskuse ette, on sillutisse laotud risti kujutis.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee