Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Ida-Virumaa aladele. Pindalalt väga suur, kuid paljus hõreda asustusega (Alutaguse metsad) kihelkond on jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna keskosa koos Iisaku kirikuga moodustab Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja.

Kihelkonna lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga Mäetaguse valda.