Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Ajaloolise Virumaa (Wierland) lühitutvustus
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Ajalooline Virumaa (saksa k Wierland) keskusega Rakveres (Wesenberg) kattub suurelt osalt praeguse Ida- ja Lääne-Viru maakonna aladega. Ida-Viru maakond hõlmab laias laastus Virumaa nelja läänepoolset kihelkonda. Lääne-Viru maakonna idaosa hõlmab peale ajaloolise Virumaa alade lisaks ka väikesi territooriume ajaloolisest Järvamaast Tapa ja Tamsalu ümbruses.

Ajaloolisele Virumaale kuulus 20. sajandi algul 11 kihelkonda, nende nimistu leiab siit.

Seitsme kihelkonna - Kadrina, Haljala, Viru-Nigula. Väike-Maarja, Viru-Jaagupi ja Simuna -alad jäävad laias laastus kaasaegsel Lääne-Virumaa territooriumile. Seda kahe erandiga. Esiteks jääb Simuna kihelkonna valdav enamik maid küll Lääne-Virumaale, kuid Selli mõisa ümbrus ta lõunatipus Vägeva läheduses on osa kaasaegsest Jõgevamaast. Teiseks erandiks on Viru-Nigula kihelkond, mille keskus ja enamik aladest asub kaasaegse Lääne-Virumaa territooriumil, kuid idaserv Aseri, Kalvi ja Sonda ümbruses jääb Ida-Virumaale.

Ida-Virumaa hõlmab Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkondade alasid, samuti Narva linna.

Ajalugu. Muinasaegne ehk 13. sajandi alguse Virumaa oli oma maa-alalt ja piiridelt ligikaudu võrdne 20. sajandi Virumaaga. Muinasajal oli Virumaal viis kihelkonda - Repel, Mahu, Lemmu , Askala ja Alutaguse. Repel hõlmas suurt maa-ala Rakverest põhjas ja loodes, saades aluseks hilisemale Haljala kihelkonnale. Mahu muinaskihelkond oli hilisema Viru-Nigula kirikukihelkonna eelkäija. Lemmu muinaskihelkond sai aluseks Viru-Jaagupi kirikukihelkonnale. Askala muinaskihelkond hõlmas hilisema Lüganuse kirikukihelkonna alasid, olles selle eelkäijaks. Askalast lääne poole jäävad hõreda asustusega alad (hilisemad Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kihelkonnad) moodustasid Alutaguse muinaskihelkonna. Seda võib lugeda Jõhvi kirikukihelkonna eelkäijaks.

13. sajandi algul toimunud ristisõdade järgselt läks Virumaa Taani alluvusse. Alates 1346. aastast kuni 16. sajandi keskpaigas toimunud Liivi sõjani kuulus ta ordule. Liivi sõja ajal, 1560-80tel aastatel, oli ta vallutatud Vene vägede poolt. Alates Liivi sõjast kuni 18. sajandi alguse Põhjasõjani kuulus Virumaa Rootsile. Alates 1660test aastatest kuni Esimese maailmasõjani ei olnud Narva linn Virumaaga seotud - Rootsi ajal oli ta Ingerimaa pealinn, 18. sajandi algusest alates kuulus ta aga Peterburi kubermangu.

Keskajal rajati muinasaegsetele lisaks viis kihelkonda. 1220tel aastatel eraldati Lemmu kihelkonna lõunaosast Simuna kihelkond. Umbes samal ajal eraldati Repeli edelaosast Kadrina kihelkond. Simuna kihelkonna loodeosast eraldati arvatavasti 14. sajandi lõpul Väike-Maarja kihelkond, millega liideti ka mõned muistse Järvamaa idaalad. Rakvere linna lähiümbrust hõlmavat iseseisvat Rakvere kihelkonda on esmamainitud 1419.

Uusaeg lisas nimetatutele veel kaks kihelkonda. 17. sajandil rajati varem Narva linnale kuulunud alade põhjal Vaivara kihelkond. Samal ajal rajati Jõhvi kihelkonna hõredalt asustatud lõunapoolsete alade põhjal Iisaku kihelkond, mis sai täies mahus iseseisvaks küll alles 1867. Nii Iisaku kui ka Vaivara ümbruse alad olid enne 17. sajandit arvatavasti väga hõredalt asustatud.

Virumaa säilis 13.-14. sajandil välja kujunenud piirides kuni 1949. aastani, mil tast eraldati idapoolne osa Jõhvimaa nime all. 1950. aasta haldusreform kaotas Virumaa algses suuruses ja piirides täielikult.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee