Vaivara kirikumõis (Pastorat Waiwara)
Arumäe e Samokrassi (Samokraß) linnamõis
Auvere (Ampfer) poolmõis
Hermamäe (Hermannsberg) rüütlimõis
Jaama (Wichtisby) riigimõis
Joaoru e Juhkentali (Joachmisthal)
Joala kõrvalmõis (tekstiilitööstus)
poolmõisa staatuses
Joala (Joala) tekstiilitööstus rüütlimõisa staatuses
Kudruküla (Kutterküll) linnamõis
Laagna (Lagena) rüütlimõis
Meriküla (Merreküll) poolmõis
Mustajõe (Mustajöggi) Laagna kõrvalmõis
Olgina (Olgina) Hermamäe kõrvalmõis
poolmõisa staatuses
Repniku (Repnik) rüütlimõis
Riigi e Vaasovi (Wasahof) Hermamäe kõrvalmõis
poolmõisa staatuses, enne 1881 rüütlimõis
Sillamäe (Sillamäggi) poolmõis
Suur-Soldina (Groß-Soldina) rüütlimõis
Türsamäe (Türsel) rüütlimõis
Sõtke (Söttküll) Türsamäe kõrvalmõis
Vaivara (Waiwara) rüütlimõis
Vallisaare (Usnova) poolmõis
Vasknarva (Nyslott, hiljem Syrenetz)
Jaama kõrvalmõis (endine ordulinnus)
Väike-Soldina (Klein-Soldina) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 17. sajandil varem Narva linnale kuulunud alade põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond kuulub tervikuna kaasaegse Ida-Virumaa koosseisu.
Pindalalt suur, kuid hõreda asustusega (eriti lõunaosas) kihelkond oli Eesti idapoolseim, hõlmates Narva jõe vasakkalda kogupikkuses, v.a Permisküla kõrvalmõis, mis kuulus Iisaku kihelkonda.
Kihelkonna tihedama asustusega põhjapoolsed kaks kolmandikku moodustavad Vaivara valla. Lõunapoolne väga hõre osa kihelkonnast Gorodenka ümbruses moodustab Illuka valla idasopi. Kihelkonna lõunatipus, Narva jõe alguses asuva Vasknarva ümbrus kuulub Alajõe valda. Ka kaasaegne Sillamäe linn asub Vaivara kihelkonna maadel.
Kihelkonna idapoolse otsa osa maid kuulub Narva linnale, mis on ajaloolisest linnast mis muide kuulus hoopis Peterburi kubermangu, mitte Virumaale palju suurem.