Haljala kirikumõis (Pastorat Haljall)
Aari (Ari) Karula kõrvalmõis
Annikvere (Annigfer) rüütlimõis
Aaspere (Kattentack) rüütlimõis
Essu (Jess) rüütlimõis
Idavere (Itfer) rüütlimõis
Kandle (Kandel) Kavastu kõrvalmõis
Karula (Karrol) rüütlimõis
Kavastu (Kawast) rüütlimõis
Käsmu (Kasperwiek) Aaspere kõrvalmõis
Kärmu (Kermo) Aaspere kõrvalmõis
Loobu (Loop) rüütlimõis
Metsiku (Metzikus) rüütlimõis
Sagadi (Saggad) rüütlimõis
Sauste (Sauß) rüütlimõis
Selja (Selgs) rüütlimõis
Tammispea (Tammispäh) Essu mõisa kõrvalmõis poolmõisa staatuses
Tatruse (Tatters) rüütlimõis
Vanamõisa (Altenhof) rüütlimõis
Varangu (Wrangelshof) rüütlimõis
Veltsi (Weltz) rüütlimõis
Vihula (Viol) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu.
Küllalt suur kihelkond on jagatud mitme valla vahel. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osas vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne kihelkonna ala Selja mõisa ümbruses kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Veltsi mõisa ümbruses Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva.
Pikk kihelkonna läänesopp Loobu mõisa ümbruses kuulub Kadrina valda.