Sagadi mõisat (saksa k Saggad) on Von Risbiterite valdusena esmamainitud 1469. aastal. 1684. aastal siirdus mõis von Fockide aadliperekonna omandusse. 1750. aasta paiku lasi tollane rüütelkonna peamees Ernst von Fock mõisa püstitada ühekorruselise barokse rokokoo-vormilise peahoone, mis valmis Tallinna ehitusmeister Johann Nicolaus Vogeli kavandite järgi.

1793-95 lasi Gideon Ernst von Fock ehitada mõisahoone senisest ligi kaks korda pikemaks ning talle anti hilisbarokne väliskuju. Samal ajastul ehitati välja peahoone esist väljakut ääristavad stiilsed kõrvalhooned – peahoone vastas asuv barokne väravatorn ning teineteise vastas asuvad nelja kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. Oma lõpliku kuju sai ka peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpp lisas mõisahoonele veidi ka historitsismi - interjööridesse maalinguid ning tagaküljele rõdu.

1919. aastal Ernst von Fockilt võõrandatud mõisahoones asus kuni 1974. aastani kool. 1977 alanud suuremahulised restaureerimistööd lõpetati suurelt osalt 1980ndate aastate lõpuks. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisas asuvad metsamuuseum, hotell, restoran ja koolituskeskus. Peahoone taga paikneb kahe saarega maaliline tiik.

Täiendav teave: http://www.sagadi.ee/, tel. 325 8888.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vihula valla territooriumile.