Pärnu-Jaagupi kirikumõis (Pastorat
St. Jakobi)
Annamõisa (Annenhof) Pööravere kõrvalmõis
Are (Arrohof) rüütlimõis
Enge (Enge) riigimõis
Halinga (Hallick) rüütlimõis
Kaelase (Kailes) rüütlimõis
Kaisma (Kaisma) rüütlimõis
Kangru (Konstanzenhof) Halinga kõrvalmõis
Kergu (Kerkau) Kõnnu kõrvalmõis
Kõnnu (Könno) rüütlimõis
Libatse (Wildenau) rüütlimõis
Parasmaa (Parrasma) riigimõis
Pööravere (Pörafer) rüütlimõis
Roodi (Sallentack) rüütlimõis
Sõõrike (Sörik) Parasmaa kõrvalmõis
Uduvere (Uddafer) Enge kõrvalmõis
Vahenurme (Wahhenorm) rüütlimõis
Vee (Wehof) riigimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 13. sajandi algul Korbe (Kõrve) muinaskihelkonna baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.
Pindalalt suure kihelkonna maad on kaasajal jaotatud peamiselt kolme valla vahel. Umbes pool kihelkonnast viimase lääneosas moodustab Halinga valla, kuhu kuulub ka kihelkonnakeskus. Kihelkonna idapoolsed alad Kaisma ja Kergu ümbruses moodustavad Kaisma valla. Kagupoolne osa kihelkonnast Are mõisa ümbruses moodustab Are valla lääneosa.
Kihelkonna põhjatipus asetsev väike tükike Parasmaa riigimõisa ümbrusest kuulub Koonga valda.