Võnnu mõisat (saksa k Wenden) on esmamainitud 1341. aastal. Keskajal kuulus mõis von Tittferitele, hiljem aga von Wrangellidele ja von Fersenitele. Alates 19. sajandi algusest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli ta von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg.

Mõisahoone oli väga suur ehitis, osalt ühe-, osalt aga kahekorruseline. Hoone püstitati tõenäoliselt 18. sajandi teisel poolel hilisbarokse ühekorruselise hoonena, millel oli murdkelpkatus. Tõenäoliselt 19. sajandi esimesel poolel (klassitsismiperioodil) ehitati hoone parempoolne osa täiskahekorruseliseks; nii fassaadil kui ka tagaküljel kaunistati see kolmnurkfrontooniga, mida kaunistas väike ümaraken.

Kaasajal on mõisahoone on varemetes, varemed on jäänud hilisema talumajapidamise hoovi. Puidust suurematüübiline asundustalu elamu on ehitatud otse peahoone lähedusse, osalt ta fassaadi ettegi.

Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid; vaatamisväärne on 1900. aasta paiku ehitatud neobarokne lossitaoline väravatorniga karjakompleks (enamjaolt säilinud, osalt küll varemeis).

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Ridala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Ridala valla territooriumile.