Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Suuremõisa (Vormsi-Suuremõisa) mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Magnushof in Kirchspiel Worms, Wiek

1604. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli Magnus Brümmer. Alates 1620test aastatest kuulus mõis tollastele Haapsalu linna omanikele de la Gardie aadliperekonnale. Oma saksakeelse nime Magnushof sai mõis tollase omaniku Magnus de la Gardie järgi. 1691. aastal redutseeriti (võõrandati) mõis Rootsi riigi omandisse.

1748. aastal ostis mõisa Karl Wilhelm von Stackelberg. Von Stackelbergide suguvõsa kätte jäi mõis ligi pooleteiseks sajandiks. Arvatavasti 19. sajandil püstitasid von Stackelbergid mõisa esindusliku kahekorruselise peahoone. Sama sajandi teise poole ümberehituste tulemusena sai hoone suursuguse historitsistliku väliskuju. Hoone esinduskorruseks oli kõrge teine korrus, madal esimene korrus oli majanduskorruseks.

Peahoone väliskuju ilmestasid teise korruse kaaraknad, mis fassaadil olid osalt kujundatud kolmikakendega. Fassaadi külgrisaliite ehtisid kolmnurkfrontoonid. Hoone ehteks oli fassaadi keskosal asuv kolmekorruseline hulknurkne eenduv tornehitis. Torni kattis kuppelkatus.

Mõisas oli ka arvukalt kõrvalhooneid. Suur osa hooneid oli rühmitatud peahoone esise suure pikliku esiväljaku äärtesse ning orienteeritud peahoone suhtes sümmeetriliselt. Esiväljaku paremas servas asetsesid ait ja tall-tõllakuur, vasakul küljes aga valitsejamaja ja töölistemaja. Tall-tõllakuuri keskosa kaunistas nelja ümarsambaga taanduv varjualune.

Kinnise sisehooviga karjakastell paiknes 150 meetrit peahoonest läänes, viinavabrik aga 400 meetri jagu mõisasüdamest idas. Mõisasüdamesse nii kagust kui ka idast suundunud tee oli orienteeritud peahoone kaugelepaistvale tornile. Rehed ja küünid paiknesid poole kilomeetri lähikonnas. Hollandi stiilis tuulik (varemeis) paiknes mõisasüdamest 800 meetrit kagus.

Alates 1894. aastast kuulus mõis riigile ja seal asus tütarlaste sanatoorium. 1920-30tel aastatel seisis mõisa peahoone kasutuseta ning lammutati. Hoonest on säilinud väheldane varemeteküngas koos mõne müürijupiga. Ka enamik kõrvalhooneid on hävinud või varemeis. Tervena on säilinud vaid viinavabrik ja osa karjakastellist, kuid seda ka ümber ehitatult. Alles on ka suur park.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Vormsi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Vormsi valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee