Ajaloolisele Pärnumaale kuulunud Lelle ümbrus on kaasajal osake Raplamaast. Lelle mõisat on esmamainitud 1559. aastal. Erinevatel aegadel von Staudenitele, Pilar von Pilchaudele ja von Stackelbergidele kuulunud mõis oli alates 1870. aastast von Hoyningen-Huenede valduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Hoyningen-Huene.

Von Honingen-Hyenede poolt püstitati tõenäoliselt 1870tel aastatel mõisa esinduslik puhta vuugiga historitsistlik peahoone. Hoone oli parempoolsest otsast kahekorruseline, muus osas ühekorruseline. Selle keskosa kaunistas teravatipulise tornikiivriga kolmekorruseline torn.

1905. aasta ülestõusu ajal mõisa peahoone põletati. Hiljem jõuti sellest taastada vaid kahekorruseline parempoolne osa. Hoone vasakust poolest on kaasajal alles vaid vundament ning keldrid. Kaasajal on mõis eravalduses.

Säilinud on mõned kõrvalhooned, mitmed neist varemeis või ümber ehitatud. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirikas park, mille suursugusust võimendab künklik maastik.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Vändra kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kehtna valla territooriumile.