Tõstamaa mõisat (saksa k Testama) on esmamainitud 1553. aastal, mil ta kuulus Saare-Lääne piiskopile. 16. sajandi keskpaigas möllanud Liivi sõja järgselt said mõisa omanikeks von Kursellid. 17.-19. sajandil kuulus mõis enam kui kakssada aastat von Helmersenidele. Von Helmersenide ajal püstitati mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone, mis valmis 1804. aastal.

1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid, kelle valdusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Põhjalikud ehitustööd võeti mõisas ette Wilhelm Fromhold Staël von Holsteini ajal 1860-70tel aastatel. Vana peahoone ehitati 1875-77 põhjalikult ümber historitsistlikus stiilis. See ümberehitus lisas hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ning kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka viimastel aastatel restaureeritud laemaalingud. Ka stiilne sisehooviga tall-tõllakuur sai praeguse pilkupüüdva välimuse 1870tel aastatel, mil ta ehitati põhjalikult ümber sama sajandi algul püstitatud rajatisest.

Alates 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Viimastel aastatel asub hoones ka maailmakuulsa kunstniku ja filosoofi Nikolai Roerichi maalireproduktsioonide püsinäitus. Esimene mõisahoone korrastamine võeti ette 1970te aastate teisel poolel, mil seal toimusid filmi "Jõulud Vigalas" mõisa sisevõtted. Kavakindlalt on mõisat restaureeritud alates 1996. aastast. Suuremahulised restaureerimistööd lõppesid 2004. aasta suvel hoone välisfassaadide restaureerimisega. Lisaks koolile asub peahoones ka väike muuseum, täiendav teave: liina@tostamaa.ee, tel. 508 3834.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander Wilhelm Staël von Holstein, maailmakuulus orientalist ja sanskriti keele tundja. Ta õpetas orientalistikat Berliini, Halle ja Peterburi ülikoolides. Alates 1920. aastast elas ta Hiinas, olles Pekingi ülikooli sanskriti keelte professor ning Hiina valitsuse nõunik kõrghariduse küsimustes.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Tõstamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Tõstamaa valla territooriumile.