Vana-Prangli ehk Prangli mõis (saksa k Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest korda mainitud 1550. aastal. 16. sajandil kuulus mõis von Wrangellide aadliperekonnale, kust pärineb ka ta nimi. 17. sajandil kuulus mõis peamiselt riigile. Peale Põhjasõda oli mõisal erinevatel aegadel mitmeid omanikke - von Schoultzid, von Manteuffelid, von Anrepid ja von Löwis of Menarid. 1919. aastal võõrandati mõis Edgar von Löwis of Menarilt.

Mõisa puidust peahoone oli ehitatud vähemalt kahes osas. Hoone vanem osa oli 1960ndateks aastateks juba hävinud ühekorruseline ehitis, mille ehitusajast ja stiilist puuduvad täpsemad andmed. Tõenäoliselt 1900-10ndate aasdtate paiku lisati selle vaskpoolsesse otsa kahekorruseline juurdeehitus, mis kujutas endast historitsismi (kaaraknad) ja heimatstiili (viiluots) omapärast segu. Suure-Konguta ja Tähtvere mõisahoonetega sarnane viilu otsa käekiri võimaldab oletada arhitekt Ernst Pohlmanni tööd, kuid see on senini vaid oletus.

Mõisahoonest oli 1960ndateks aastateks säilinud ainult uuem kahekorruseline osa; sellega hiljem liidetud ühekorruseline osa on tõenäoliselt 1970ndate aastate lisand. Kaasajal on hoone pika tühjalt seismise ja lagunemise tulemusena varemeis ning on kaotanud kõik katused ning juba ka osa seinu.

Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh kaunikujuline neogooti stiilis sepikoda ning stiilse tallihoone varemed (viimased kahjuks väga lagunenud).

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kambja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Kõlleste valla territooriumile.