Udriku mõis (saksa k Uddrich) moodustati 1642. aastal, eraldades ta naabruses asuvast Polli mõisast. Alates loomisest kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis von Rehbinderitele. Mõisa viimane omanik oli Heinrich von Rehbinder.

Mõisa suursugune kahekorruseline klassitsistlik peahoone valmis 1803. aastal. Hoone katuseäärt kaunistab hammaslõikeline friis ning aknaid nende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid. Fassaadi keskosal on nelja joonia sambaga kolmnurkfrontooniga portikus. Portikuse ees asuvad kaks osaliselt kahjustatud malmist lõvikuju. Säilinud on ka mitmed suursugused interjöörid. Hoones asub hooldekodu.

Mõisa kõrvalhooned on meieni jõudnud enamjaolt ümber ehitatud kujul, Mõisasüdamest veidi ida pool paiknenud antiiktempli sarnane sammastikuga von Rehbinderite esinduslik matusekabel on hävinud.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.