Norra mõisat (saksa k Kaltenborn) on esmamainitud 1569. aastal. Mõisa pikaaegsete omanike von Knorringite järgi on mõis saanud oma eestikeelse nime.

Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud arhitekt Kranhalsi projekti järgi 1790tel aastatel. Hoone tegid unikaalseks illusionistlikud maalingud, millega oli kaetud suur osa teise korruse esindusruumide seintest.

Alates 1908. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõisa omanik Charles von Lilienfeld. Võõrandamisjärgselt oli kuni 1970te aastateni hoones kool, hiljem seisis ta aga tühjalt, muutudes 1980te lõpul varemeiks. Selle käigus hävisid katus, laed ja kahjuks ka enamik maalingutest. Alates 1996. aastast on mõisahoone eravalduses ning varemeist suures osas taastatud.

Norra mõisapargile oli iseloomulik keerukas tiikide ja kanalite süsteem, mis oli sobivalt ühendatud mõisa vahetus läheduses asuvate võimsate Norra allikatega. Viimased on andnud mõisale tema saksakeelse nime (Kaltenborn tähendab saksa keeles külmalätet). Kõrvalhoonetest oli mõisas vaid pikk kaaristuga tall-tõllakuur (säilinud vähesed varemed), kuna majandusmõisana kasutati Norra kõrvalmõisat Udevat.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Koeru valla territooriumile.