Aruvalla mõis (saksa k Arrowall) eraldati lõuna pool asuvast Kose-Uuemõisa mõisast 17. sajandi keskpaigas. Mõisa esmaomanikud olid Rechenbergid. 1678. aastal omandas mõisa Hans Heinrich von Tiesenhausen, misjärel ta kuulus pooleteistkonna sajandi vältel Kose-Uuemõisa mõisa omanikele. 1820-30tel oli mõis nii von Engelhartide kui ka von Vietinghoffide omanduses.

Alates 1838. aastast kulus mõis pool sajandit von der Pahlenitele. Hiljem käis ta taas käest kätte, kuuludes nii von Riesenkampffidele, von Rosenitele, von Ungern-Sternbergidele kui ka von Dehnidele. Mõis võõrandati 1919. aastal Alexander Julius von Dehnilt.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisa peahoonesse kohalik kool. Hoone hävis 1946. aastal tulekahjus; mõni aastakümme hiljem ehitati samasse lähedusse eramu. Meie päevini on mõisast säilinud väike park ja 300 meetri pikkune sissesõiduallee vanalt Tartu maanteelt. Samuti ka mitmeid kõrvalhooneid, mis asuvad hajusalt peahoone ja pargi läheduses - ait-kuivati ja töölistemaja jt. Mõisasüdamele oli omane, et kõrvalhooned ei koondunud peahoone lähedusse, vaid paiknesid laiali paarisaja meetri lähikonnas.

Kõige paremini on mõisakeskus jälgitav kaasaegselt Tallinn-Tartu maanteelt - selle siht asub ajalooliselt maanteelt 400 meetrit lääne pool, jättes mõisakeskuse vana ja uue tee vahele. Uus maantee kulgeb praktiliselt kohe mõisa töölistemaja tagant.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.