Keila jõe vasakul kaldal paiknevast Koppelmaa (saksa k Koppelmann) mõisast on esimesi teateid 1566. aastast, mil ta kuulus Bengt Johanssonile. 17. sajandil on mõis olnud nii Flemingite, Beckhusenite kui ka von Knorringute omanduses. 18. sajandi lõpul vahetas mõis tihti omanikke, kuuludes järgemööda nii von Stackelbergidele, von Uexküll-Güldenbandidele, von Wrangellidele, von Kotzebuedele kui ka von Straelbornidele. Ka 19. sajandil käis mõis mitmeid kordi käest kätte, olles seotud nii von Frey, von Oettingenide, von Pistohlkorside, von Rosenthalide ja teiste aadliperekonadega. Oma staatuselt oli Koppelmaa poolmõis, st tal ei olnud rüütlimõisa statuuti.

Kahekorruseline kitsas ja kõrge poolkelpkatusega kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetuse kandis. 1930tel aastatel on hoone tagaküljele tehtud ühekorruseline juurdeehitus. Peahoone läheduses asus mitmeid kõrvalhooneid, millest meie päevini on säilinud vaid mõned. Mõisakompleks asub Keila jõe vasakul kaldal.

Ajalooliselt läks mõisasüdamesse kaks teed. Peamine sissesõidutee hargnes Tallinn-Pärnu maanteelt põhja pool Keila jõge ning ületas jõe mõisast pool kilomeetrit allavoolu paiknenud silla näol. Selle tee viimased 450 meetrit olid kujundatud sirge alleena, mis suundus otse peahoone keskteljele. Teine tee läks mõisast lõunasse Voore-Jõgisoo teele, kus paiknes mõisale kuuluv kõrtsihoone. Nimetatud teedest on kaasajal alles vaid viimane, kuna mõisa kohal Keila jõel silda kaasajal enam ei ole.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saue valla territooriumile.