Kurna mõisat (saksa k Cournal) on esmamainitud 1384. aastal. Tollal kuulus mõis Treydenitele. 1670. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm von Fersen. Põhjasõja järgselt oli mõis järgemööda von Wrangellide, von Schlippenbachide, von Derfeldenite ja von Lantinghausenite omanduses.

1828. aastal omandas mõisa Helene von Knorring, kelle perekonna kätte jäi mõis sama sajandi lõpuni. 19. sajandi teisel poolel ehitati mõisakompleks ka esinduslikuna välja. Tollal püstitati sinna historitsistlik puidust peahoone. Lameda katusega hoone oli otstest kahekorruseline, keskelt aga ühekorruseline. Hoone parempoolse otsaga liitus esiväljaku ääres paiknev pikk ühekorruseline tiibhoone.

Peahoone taga asetses suur park. Kõrvalhooned paiknesid enamikus peahoonest lääne ja põhja pool. Peahoone vastas, teisel pool suurt auringi asetsesid otsakuti ait ning tall-tõllakuur. Nimetatud hooned olid üksteisega väliskujus sarnased ning nende fassaadi keskosa kaunistas poolkaaraknaga kolmnurkfrontoon. Tallinn-Nabala-Tuhala teelt (ajalooliselt Tallinn-Tartu taliteelt) viis mõisasüdamesse pooleteise kilomeetri pikkune sihitee, mis suundus peahoone esisele auringile aida ja tall-tõllakuuri vahelt.

Mõisahoone hävis 2002. aasta sügisel tulekahjus peaaegu täielikult. Alles jäi vaid parempoolne tiibhoone ning parempoolse otsa vähesed söestunud varemed. Enamik mõisa kõrvalhooneid on varemeis (sh ait ja tall-tõllakuur) või hävinud.

Kaasajal kulgeb mõisasüdame lähedalt 1960tel aastatel ehitatud Tallinn-Tartu ringtee, mis läbib mõisakompleksi põhjakülge.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.