Kurtna mõis (saksa k Kurtna) eraldati naabruses asuvast Kirdalu mõisast. Mõisa esimene omanik oli Georg Gustav von Taube. 19. sajandi esimesel poolel kuulus mõis nii von Klugenitele kui ka von Fresedele, kuni 1841 omandas selle Paul von Rehbinder. Alates 1871. aastast kuulus mõis von Glanströmidele, kelle omandusse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisa peahoone on peamiselt ühekorruseline puitehitis, mis oli püstitatud arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel või keskel. Hoone nelja akna laiune keskosa oli fassaadil kahekorruseline. Hulk kõrvalhooneid - ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja jt - paiknesid läheduses. Mõisasüdant läbib Keila jõgi, millel asus vesiveski.

Kaasajal on peahoone hävinud - see lammutati 1960te aastate algul, mil selle asemele püstitati Kurtna Linnukasvatuse modernne kontorihoone. Praegu on see ümber ehitatud hotelliks. Säilinud on mõned kõrvalhooned. Neist vaatamisväärseim on ait-kuivati, mis on 2000te aastate algul renoveeritud mootorrattamuuseumiks.