Loo mõisat (saksa k Neuenhof) on esmamainitud 1536. aastal. Läbi pikkade sajandite on mõisa elukäik olnud seotud naabruses oleva Kolga mõisaga, kelle omanikele (de la Gardie'dele ja von Stenbockidele) on mõis kuni 20. sajandini kuulunud. Faktiliselt oli tegemist Kolga kõrvalmõisaga.

Mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline puitehitis, pärinedes kas 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. Hiljem lisati algse hoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline eenduv tiibehitis. Vanem (ühekorruseline) hooneosa oli keskelt kolme akna laiuselt kahekorruseline.

Teise maailmasõja järgselt oli hoone kasutusel korteritena. Peahoone hävis 7. märtsil 1981. aastal tulekahjus. Säilinud (ning 2000te aastate algul taastatud) on väike aidahoone peahoone esise auringi ääres.

Suur hulk kõrvalhooneid paiknes peahoonest loodes teisel pool Kuusalu-Juminda teed. Mõisasüdant läbiv Kolga jõgi oli mõisa kohal üles paisutatud maaliliseks väikeseks paisjärveks. Suur osa kõrvalhooneid paiknes paisjärve äärtes ja selle läheduses. Tänaseks on praktiliselt kõik kõrvalhooned varemeis, neist on alles suur hulk müüre.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kuusalu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kuusalu valla territooriumile.